Mitu nädalat kestnud koalitsioonileppe arutelud on seni toimunud koos ekspertide ja ettevõtjatega. Kuigi rahasüsti vajavaid valdkondi jagub, on kõige aluseks julgeolek. Peaminister Kristen Michal tõstab esile kaitsekulude tõusu ja maksutõusude ärajätmist.

"Eelmisel nädalal ju valitsus otsustas pretsedenditult suure mahu 5,4 protsenti kaitseinvesteeringuteks. Teine on maksualandused - seda eelnõud me ootame rahandusministeeriumist - seegi on omavahel kokku lepitud ehk siis ettevõtete kasumimaksu kaotamine. Esimesest eurost tulumaksu kaotamine, mis eraisikute tulumaksukoormust vähendab. Ja nüüd, kui sotsid on läinud, ei seata kahtluse alla ka maksuküüru kaotamist," rääkis peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal.

Kaitseinvesteeringute rahastamiseks plaanib valitsus võtta lisalaenu, mistõttu suureneb riigi eelarvepuudujääk. Sõltuvalt sellest, mida õnnestub kohe tänavu osta, hakatakse koostama ka lisaeelarvet.

"Meie jaoks võimalus teha kiiremini kaitseinvesteeringuid ja minna selle tõttu ka ajutiselt suuremasse defitsiiti on väga vajalik. Laenukoormus Euroopas on kõige väiksem, see tähendab seda, et me võtame lisalaenu, et osta kiiremini relvi ja kõike muud. Nii et me kasutame ära nii selle ühislaenu võimalused kui võimaluse ka järgnevatel aastatel suuremat defitsiiti kasutada," lausus Michal.

Eesti 200 riigikogu fraktsiooni liige Marek Reinaas ütleb, et kui maailmavaatelisi erisusi kahe läbirääkiva erakonna vahel pole, siis küsimusi tekitavad pikaajalised reformid.

"Kui Reformierakond proovib teha seda lepet eelkõige järgmiseks kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni, siis Eesti 200 on kindel, et me peame alustama väga mitmeid reforme, mis on suurima tõenäosusega pikemad kui kaks aastat, pikemad kui kümme aastat," sõnas Reinaas.

"Me tahame rääkida pensionitest, me tahame rääkida haridusest, me tahame rääkida ka näiteks küberkaitsest, mis kindlasti on üks teema, mida siiamaani ei ole soovitud avada, aga kindlasti seal tuleb teha väga olulisi muudatusi ja investeeringuid, mis ulatuvad kaugemale, kui järgmised kaks aastat," ütles Reinaas.

Opositsioonierakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu leiab, et valitsuse teod ja sõnad ei lähe kokku. Nii on tema sõnul lubatud valitsemiskulude kahandamise asemel toimunud nende kasv ja kaudselt jätkuvad maksutõusud.

"Õppigu soomlastelt - maskid maha, maksud maha. Soome vähendab makse, meie hoopis oleme valinud maksude tõusu. Ja see on olnud vale otsus," sõnas Reinsalu.

Läbirääkimised jätkuvad esmaspäeval, mil ministrid tutvustavad oma valdkonna plaane.

"Esmaspäeval on esimene kord, kus me istume juba sellises koalitsiooniprogrammi töörühmas ühiselt koos ja vaatame üle, milliste valdkondade tükid, kuidas nad omavahel tasakaalus on," ütles Kristen Michal.

"Kui me tahame investeerida oma julgeolekusse ja samas Euroopa Liit on selle võimaluse andnud, nii-öelda lõdvendada eelarvereegleid, siis ma arvan, et me peame seda võimalust kasutama nii kiiresti kui võimalik," lisas Marek Reinaas.

Michal tõdes, et lisaeelarve vajadus sõltubki eeskätt kaitsest. "Ja kaitse puhul on peamine küsimus, mille üle nad mõtlevad, mida nad suudavad investeeringutest tuua sellesse aastasse ja kas sellest on kasu meie kaitsevõime kasvatamisel ehk kas on mingid asjad, mida sellel aastal saab või peab tegema," ütles peaminister.

Urmas Reinsalu osutas taas valitsuse murtud lubadustele. "Valitsus on lubanud varem, et valitsemiskulusid 2025. aastal vähendab, see on osutunud valeks, tegelikult valitsemiskulud hoopis kasvavad sellel aastal 155 miljonit eurot. Ja mõistlik oleks valitsemiskulusid vähendada, see vähendaks ka inflatsiooni. Ja teiseks, viivitusteta jätta ära kaudsete maksude tõusud lähikuudeks," sõnas Reinsalu.