Kui eelmisel aastal põhjustas klassiekskursiooni valimine Saue kooli 9. Bs tõelise kirgede tormi, siis sügisel sai üsna kiiresti paika, et koolilõpus minnakse neljaks päevaks Maltale ja maksma läheb see 400 eurot. Reisiraha sai tasuda viies osas ja nii ei pidanud keegi kõrvale jääma.

"Ainukene probleem kaugema kohaga on see, et siis lapsevanemad muretsevad sellepärast, aga minu meelest meile tuleb kaasa rohkem täiskasvanuid peale meie enda klassijuhataja ka. Mingite inimeste vanemad saavad vabatahtlikult kaasa tulla, et siis on selle probleemiga arvestatud," ütles Saue kooli 9. A õpilane Teressa Tuvi.

Reisi hakati varakult planeerima ja võimalikult hea variandi leidmiseks pingutas klass kõvasti. Et kõik nii sujuvalt läks on Teressa sõnul suuresti ka klassijuhataja Malle Liivi teene. Õigupoolest oleks lapsed juba mullu tahtnud Rootsi kruiisi asemel kuhugi kaugemale minna, aga toona olid vanemad selle vastu.

"Osad vanemad mõtlesid, et kas on mõtet minna nii kaugele ja nii suurt reisi teha, kui tegemist on kaheksanda lõpuga, mõtlesid, et jätavad selle pigem üheksanda lõppu ja tundub, et see aasta seda sama vabandust ei saanud jälle tuua, nii et läks läbi," ütles Tuvi.

Kui sauekad said lihtsa vaevaga soovitud reisi, siis Tabasalus läks lõpureisi valimine üle kivide ja kändude.

"See oli väga keeruline, kuna me oleme sellises vanuses, siis meil on kõigil eriarvamused, et kõik tahavad igale poole minna ja sellist üksmeelsust ei olnud eriti," ütles Tabasalu kooli 9. B õpilane Liis Kerner.

Lastel oli ainult üks ühine soov - minna välismaale. Unistuste sihtkohad olid Itaalia ja Hispaania või mõni muu soe paik.

"Soojamaa reis oleks mingi 500 eurot olnud, see oleks kallis olnud, aga see oleks parem olnud kui Eestis," lisas ta.

Aga lisaks rahale oleks Liisi arvates ilmselt reis jäänud ka vanemate taha, sest lastega üksi õpetaja nii kaugele sõita ei saa.

"Siis oleks pidanud kaasas olema vähemalt kaks, kolm vanemat. Kas selliseid vanemaid oleks leidnud? Ilmselt mitte. Ühe oleks kindlasti leidnud, aga mitte rohkem," rääkis Kerner.

Pärast pikki ja kirglikke vaidlusi otsustasid Tabasalu noored minna kaheks päevaks Pärnusse, koos seikluspargi ja kardisõiduga läheb see maksma 230 eurot. Liisi sõnul oli see parim, aga ka üks soodsamaid pakkumisi.

Koolilõpureis Eestis pole sugugi mitte odav lõbu, näiteks kahepäevane SUP-i laua matk Viljandimaal oleks ilma toitlustamiseta läinud maksma 300 eurot.

"Tegelikult see asukoht on ka väga oluline, see, mis me teeme, ja kuidas me sealt lahkume ja see viimane koosveetmise aeg minu meelest on väga oluline ja ma ikka väga-väga ootan seda viimast reisi," ütles Kerner.

Narva Eesti põhikooli lõpetab sel aastal 18 noort. Kuidas olulist hetke lisaks lõpuaktusele tähistada, on alati suur kompromiss noorte soovide ning vanemate võimaluste ja usalduse vahel. Kaaluti mitmeid variante, ka reisimist, kuid lõpuks otsustati rannapikniku kasuks.

"Kuna ei tahtnud midagi väga rasket teha, sest tuleb eksami periood, lõpupeod, et on niigi palju tegemist. Tihti tehakse nii, et renditakse see maja ja seal peetakse pidu. Seda tahtsime ka teha, aga seda eriti vanemad ei tahtnud. Nad ei usalda meid nii väga ikka, aga piknikuks piisavalt," rääkis 9. klassi õpilane Emili Parts.

Vanemateta klassipeost räägiti ka eelmisel aastal, kuid ka siis lõppes asi piknikuga.

"Sellepärast, et 20 noort, kõik koos kuhugi ööbima, on väga ohtlik nende arvates," ütles 10. klassi õpilane Elina Metsma.

Piknikule lubamisega aga tema sõnul probleeme pole. "See on värskes õhus ja see ei ole ka ööbimisega. Me tulime pärast kõik õhtul koju tagasi," ütles Metsma.

Vanemaid rendipinnale jälgima õpilased aga ise ei tahtnud. "Kas me lähme ise, või siis üldse ei lähe," ütles ta.

Lapsevanem Teele Parts ütles, et maja rentimisest polnudki ta varem kuulnud.
"Majast mina kuulsin esimest korda. Ma arvan, et nad ise arutasid ja said aru, et kui nad selle jutuga lagedale tulevad, et siis jah, kas keegi peaks valvama neid, kas siis on üks või mitu vanemat, kes need vanemad on, kas nad ise võtavad selle vastutuse endale? Ja võib-olla klass ise ka ei olnud nii üksmeelne selles osas. Valitigi lihtsam variant, mis kõigile sobib. Pakkusime ka vanematena, et me korraldame midagi, mängime peojuhte või midagi, aga praegu nad eeldasid, et võib-olla mitte. Nad tahavadki ise omaette teha seda," rääkis Teele Parts.

Narva vene koolides ongi kombeks lõpuõhtuid koos vanematega pidada. Eesti kooli lapsed tahavad rohkem omapäi olla.