Kaubandusvolinik Maros Šefcovic rääkis ajalehele Financial Times, et kui USA suurim mure on, et USA ostab rohkem Euroopa kaupa kui vastupidi, siis võiks Euroopa Liit selle lahendada üsna kiiresti, ostes rohkem Ameerika veeldatud maagaasi ja põllumajandustooteid – näiteks sojaube.

Šefcovic lisas, et Euroopa Liit ootaks, et kokkuleppe tulemusel tühistaks USA Euroopa Liidu toodetele kehtestatud üldised tollimaksud.

Uudisteagentuur Bloomberg kirjutas, et Euroopa Komisjon pakub ka võimalust USA-ga koostööd teha – mikrokiipide toomine, tehisaru arendus, tuumaenergia, digiühendused, autotööstuse tarneahelad, lennundus ja kriitiliste maavarade kättesaadavus.

Komisjon pakub ka võimalust ühtlustada tehnilisi nõudeid kaubanduses, põllumajanduses ja toidunõuetes, et kaubavahetust lihtsustada.

Lisaks tahab Euroopa Washingtoniga koostööd teha, et võidelda Hiina ületoodanguga. Brüssel hindab, et Peking toetab ulatuslikult riigiabiga oma tööstust ja konkureerib nii mitmes vallas maailmaturul ebaausalt.

Pärast seda, kui aprilli algul teatas USA president Donald Trump 90 päeva pikkusest pausist viimaste tollimaksude rakendamisel ja Euroopa omakorda pani pausile vastumeetmed, on Euroopa Komisjon lootnud, et viimaks saab kaubandustüli läbirääkimistel lahendada.

Kuigi volinik Šefcovic on korduvalt Washingtonis käinud, ei ole seni suurtest edusammudest kuulda olnud. Ka 1. mail antud intervjuus hoiatas ta, et lahenduseni, millega oleks päri kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ja ka Euroopa parlament, jõudmine saab olema raske.

Väljaanne Politico kirjutas, et Euroopa Komisjon andis liikmesriikide saadikutele läbirääkimiste seisust kolmapäeval ülevaate. Täpsemaid detaile komisjon aga ei jaganud.

Kui seni on Euroopa pigem valinud kaubandussõjas ettevaatliku strateegia, siis osa liikmesriike nagu Prantsusmaa ja Belgia, on nõudnud USA tollimaksudele karmi vastust.

Kuigi Euroopa Liidu kaubanduspoliitika on komisjoni pädevuses, siis üksmeel liikmesriikide seas on siiski oluline – suuremad otsused nõuavad liikmesriikide enamuse toetust.

USA president Donald Trump on varem nõudnud, et Euroopa Liit ostaks USA-st mitte 50 vaid 350 miljardi dollari jagu rohkem energiakandjaid. See on vaid veidi vähem kui kogu Euroopa Liidu aastane energiakandjate import.

Euroopa Komisjon on ka varem rõhutanud, et energiakandjate ostu otsustab vaba turg – rohkem määrab selle, kust neid ostetakse, hind ja nõudlus kui komisjoni otsused.

Kuidas täpselt plaanib Euroopa Komisjon Ameerika kaupade ostmist suurendada, pole seega praegu veel selge.

USA paus osas tollimaksudes, mille jooksul komisjon loodab ameeriklastega kokkuleppele jõuda, lõppeb juuli esimeses pooles. Kui selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, on võimalik, et Euroopa Liit kehtestab oma tollimakse vastumeetmena.