Rutte ettepanek annaks USA presidendile võimaluse kuulutada juunis Haagis toimuval NATO tippkohtumisel võitu, sidumata samal ajal Euroopa riike ja Kanadat viie protsendi lubadusega sõjalisteks kulutusteks, mida paljud peavad poliitiliselt ja majanduslikult teostamatuks.

NATO praegune kaitsekulutuste eesmärk on vähemalt kaks protsenti SKP-st, mida täidab praegu 22 liitlast alliansi 32 liikmest. NATO juhid ütlevad, et see eesmärk ei ole enam piisav, kuna nad näevad Venemaad pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse palju suurema ohuna.

Trumpi viie protsendi eesmärki ei täida ükski NATO riik. NATO andmetel kulutavad Ameerika Ühendriigid kaitsele umbes 3,2 protsenti SKP-st. Poola suurima kulutajana panustab kaitsele üle nelja protsendi.

Paljud NATO Euroopa liikmed on surve all suurendama kaitsekulutusi, kuna USA on selgelt öelnud, et ei keskendu enam Euroopa kaitsmisele senisel määral. Trump on ähvardanud mitte aidata teisi NATO liikmeid, kui nad pole oma kaitsele piisavalt kulutanud.

Laiema julgeolekuga seotud kulutuste kategooria määratlus tuleb veel kokku leppida. Ametnike sõnul võib see hõlmata teede ja sildade uuendamist raskete sõjaväesõidukite toetamiseks, tsiviilkaitset ja kübermeetmeid.

Küsimusele, kas Rutte oli ettepaneku teinud, ei vastanud NATO pressiesindaja Allison Hart otse. Ta ütles, et Rutte oli "korduvalt öelnud, et suuremad kaitsekulutused on vajalikud, et saavutada liitlaste peagi kokkulepitud võimekuseesmärgid ja tagada liitlaste vahel õiglasem koormuse jagamine".

"See hõlmab tõenäoliselt mitte ainult suuremaid investeeringuid kaitsesse vastavalt kokkulepitud NATO määratlustele, vaid ka täiendavaid investeeringuid seotud valdkondadesse, nagu infrastruktuur ja vastupidavus," ütles Hart e-kirja vahendusel.

"Peasekretär teeb liitlastega tihedat koostööd, et valmistada ette otsuseid selle kohta meie tippkohtumiseks Haagis," ütles ta.

Arutelu Rutte ettepaneku üle on alles algstaadiumis ja pole selge, kas see võiks saada toetuse kõigilt alliansi 32 liikmelt.

"Meile sobiks see, eriti kui see tooks konsensuse," ütles üks Euroopa kõrge ametnik.

Mõned valitsused on olnud julgeolekukulutuste laiendamise suhtes ettevaatlikud, kartes, et teised püüavad laiemasse kategooriasse lisada ka kaitsega vähe seotud objekte.

Alliansi avaldatud hinnangute kohaselt kulutasid NATO liikmed 2024. aastal kaitsele kokku umbes 2,61 protsenti SKP-st. Kuid need arvud varjavad liitlaste vahelisi suuri erinevusi.

Itaalia, Portugal, Kanada, Sloveenia, Luksemburg, Belgia ja Hispaania olid nimekirja lõpus, panustades kaitsesse 1,5 protsenti või vähem. Mõne nimetatud riigi juhid on öelnud, et kuna nad on Venemaast kaugemal, saavad nad vähem teha Euroopa kaitsmiseks sissetungi eest, ning on püüdnud saavutada, et kulutused sellistes valdkondades nagu piirivalve arvestataks nende panuste hulka.