Kolmapäeval jõuab riigikogus esimesele lugemisele eelnõu, mis näeb Natura 2000 aladel ette metsaelupaikade range kaitse ning majanduslik raie keelatakse.

Keeld on seotud Euroopa Komisjoni 2022. aastal algatatud rikkumismenetlusega, milles heidetakse Eestile ette, et siin ei hinnata piisavalt majandustegevuse, muu hulgas ka metsaraie negatiivset mõju Natura 2000 loodusväärtustele.

Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming ütles ERR-ile, et menetluse kohaselt kujutab Natura 2000 aladel raietegevuseks loa andmine eelneva Natura hindamiseta endast rikkumist. 

"Rikkumismenetluse tõttu ei oleks otseselt vaja  muuta kaitsekorda rangemaks, et kaitsta ka piiranguvööndites ja hoiualal olevaid metsaelupaiku, kuid praktikas jõuaks Natura hindamine nendes kohtades raie kavandamisel ikkagi tulemusele, et metsaraiet seal teha ei saa," lausus Tooming.

Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ning muuta keskkonnamõju hindamine lihtsamaks. Metsaelupaikade kaitse muutub rangemaks, keelatakse majanduslik raie, kuid erandina on lubatud küttepuude võtmine kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades.

Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja (Isamaa) rääkis ERR-ile, et viimati arutas komisjon looduskaitseseaduse ning sellega seotud teiste seaduste muutmise eelnõu möödunud nädalal, kuid üksmeelt muudatuste osas ei leitud.

"Ligi kolm aastat on raietegevus ehk metsateatiste menetlemine olnud peatatud. Nüüd tuleb looduskaitseseadusesse eeldatavasti selline pügal, mis igasuguse metsamajandamise Natura alal lõpetab ehk tegelikult metsateatisi nendele aladele ei väljastata," selgitas Metsoja.

Omanikule jääks õigus raiuda küttepuid viis tihumeetrit hektari kohta ja selleks ei pea metsateatist väljastama. Praeguses õigusruumis on selleks koguseks, mida omanik võib ilma teatiseta raiuda, 20 tihumeetrit puitu.

"Nüüd on mindud täpsemaks ja otsustatud seda rohkem piirata. Kuidas see kändude arv hektaril tagada, on omaette väljakutse," tõdes Metsoja.

Samale asjaolule juhtisid eelnõu kooskõlastamisfaasis tähelepanu ka Eesti Keskkonnaühenduste Koda ning Päästame Eesti Metsad MTÜ, kelle sõnul ei ole selge, kuidas haktakse metsast väljaveetava puidukoguse üle järelevalvet tegema.

"Näeme ohtu, et viie tihumeetri hektarilt mahus raied võimaldavad üsna kiiresti puistust eemaldada kõige olulisemad ja väärtuslikumad elemendid," tõdesid metsakaitsjad, kelle hinnangul võimaldab selline luba metsaelupaiku kahjustada.

Samuti tegid ühendused ettepaneku, et lisaks Natura 2000 aladele kehtestataks raiekeeld kõikide kaitstavate loodusobjektide metsaelupaikades. Ettepanekut ei võetud arvesse, sest kliimaministeeriumi selgituse kohaselt on väljaspool Natura võrgustikku tagatud metsaelupaikade säilimine RMK hallataval riigimaal vastavalt RMK omanikuootustes sätestatule. 

Rikkumismenetluse dokumente avalikkusega ei jagata

Mitmete looduskaitseseaduse eelnõuga plaanitavate muudatustega pole rahul ka Eesti Erametsaliit. Vastupidiselt looduskaitsjate soovile raiekeeldu laiendada soovib liit, et raiete keelustamise ettepanek sootuks eelnõust välja võetaks. Nende teatel puudub igasugune kinnitus, et Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus sellist keeldu üheselt nõuaks.

"Eelnõu seletuskirja kohaselt käsitleb rikkumismenetlus raietegevuse mõjude hindamist Natura väärtustele, mitte aga ei nõua piiranguid metsamajandamisele. Siit nähtuvalt tuleb raiepiiranguid käsitlevad sätted eelnõust välja võtta. Selliste normide loomine ei ole kooskõlas eelnõu tekkimise põhjendustega," ütles erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun.

Kliimaministeeriumi asekantsleri sõnul tagatakse metsaelupaikade kaitse tulemusel kaitsekorra suurem selgus, samas jätkuks võimalus maksta neile aladele kõrgemat erametsatoetust ehk 160 eurot hektarilt aastas, võrreldes piiranguvööndi ja hoiuala toetusmääraga, mileks on 60 eurot hektarilt aastas.

"Seadusemuudatuse tulemusena vabastataks need maad maamaksust. Võrdluseks, et hoiualadel ja piiranguvööndites kehtib 50-protsendiline maamaksusoodustus," tõi Tooming välja.

Metsoja märkis, et kui Natura alad 2004. aastal loodi, räägiti esialgu, et majandustegevus ja looduskaitse saavad nendel aladel käsikäes toimuda ning tegu on justkui poolloodusliku kooslusega, kus teatud tegevusi tulebki loodusväärtuste tagamiseks teha. Nüüd aga öeldakse, et Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse tõttu on olukord muutunud.

"Kusjuures rikkumismenetluse dokument on kuulutatud avaldamispiiranguga dokumendiks, keegi komisjoni liikmetest pole saanud sellega tutvuda," tõdes Metsoja.

Ka erametsaliit ei ole rikkumismenetluse materjale näha saanud, kuid selle tegevjuht pani riigikogu liikmetele südamele, et enne eraomandile piirangute seadmise üle hääletamist tuleks neil kindlasti selle materjaliga tutvuda.

Kliimaministeeriumi asekantsler kinnitas, et kõik Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusega seotud dokumendid on mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks, sest menetluse protsess on pooleli.

"Kuna mõned riigikogu liikmed on avaldanud soovi rikkumismenetluse dokumentidega tutvuda, oleme edastanud dokumendid riigikogu kantseleisse, kus riigikogu liikmetel on võimalik nendega tutvuda," lisas Tooming.

Metsoja peab pretsedendituks, et riik sätestab kinnisvara turuhinna

Metsoja sõnul tekib seadusemuudatuste puhul põhiseaduse riive küsimus, sest kui algul öeldi, et metsa ei tohi raiuda, siis looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga luuakse olukord, kus riigil võib olla maa tagasiostmise kohustus, juhul kui kaitserežiim on aja jooksul rangemaks muutunud, ent sätestatakse ka vara hind.

"Ehk seadusega sätestatakse kinnisvara turuhind looduskaitselistele maadele," tõi Metsoja välja. "Riik ütleb seadusandlikul tasemel, et see on pool reaalsest turuväärtusest, kui omanik tahab selle riigile müüa."

Selline olukord on Metsoja hinnangul pretsedenditu.

Tooming ütles, et riigil ei ole põhiseadusest tulenevat kohustust kompenseerida piiranguid, millega inimene juba kinnistut ostes arvestada sai.

"Seda, et riigil ei ole kohustust hüvitada neid piiranguid, millega isik saab otsuseid tehes arvestada, on selgitanud ka riigikohus," lisas asekantsler. "Erandiks on olukord, kui kinnisaja suhtes kohaldatav kaitsekord muutub rangemaks. Küll aga ei ole põhjendatud sel juhul hüvitist rakendada täies ulatuses, sest isik on teadlikult omandanud juba looduskaitseliste piirangutega maa."

Looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise eelnõuga tehakse ka leevendusi, näiteks vähendatakse ranna ja kalda üleujutusaladel ehituskeeluvööndi ulatust ning lubatakse sihtkaitsevööndisse teed, tehnovõrku või rajatist ehitada, mida praegune seadus lubab teha vaid kaitseala ja või riigikaitse tarbeks.

"See on valitsuse välja pakutud lahendus, et kui võtame kuskilt midagi ära, siis kuskilt paneme juurde," kommenteeris Metsoja.

Erametsaliit edastas keskkonnakomisjonile Soraineni vandeadvokaadi Allar Jõksi analüüsi, mille kohaselt on looduskaitseseaduse muudatused vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega ning kaitstud omandipõhiõigusega.

Samuti tõi Jõks analüüsis välja, et seletuskirjas viidatakse arvukatele riigikohtu lahenditele, mis justkui seadusemuudatusi toetaksid, kuid lähemal tutvumisel need soovitud regulatsiooni kehtestamist tegelikult ei õigusta.

Erametsaliit soovib piirangute kõrval ka hüvitisi

Juhul kui raiete keelamise paragrahv eelnõusse jääb, on erametsaliidu teatel väga tähtis, et kohe, kui uued piirangud on seadustatud, kehtestataks ka hüvitusmeetmed, et maaomanikele kahju korvata. Liit soovib, et riigieelarvest hüvitataks nii tekitatud kahju kui ka saamata jäänud tulu.

"Õiglase hüvitise maksmine aitab tasakaalustada looduskaitse eesmärke ja eraomandi õigusi. Piirangute kehtestamine asjakohaste hüvitismeetmeteta on suurendanud kõigi maaomanike vastumeelsust kõigi looduskaitseliste tegevuste suhtes. Ilmselgelt võidaks Eesti loodus, kui maaomanikud ise oleksid motiveeritud looduskaitsega tegelema," põhjendas Aun.

Liit leiab, et seadusest ei tohiks kaotada ekspertiisi koostamise kohustust loodusobjekti kaitse alla võtmisel, sest muidu võidakse loodusobjekte kergekäelisemalt ja pealiskaudsemalt kaitse alla hakata võtma ning see võiks tähendada metsaomanikele ebamõistlike piirangute seadmist.

Erametsaliidu hinnangul on ülearune ka seadusesse kavandatav säte, et kui omanik tahab võõrandada riigile kinnistu, mille kaitsekord on muutunud rangemaks, maksab riik ainult poole kinnistu väärtusest, sest maaomanik ei saa kuidagi ise piirangute rangemaks muutumist kontrollida ning pole õiglane teda täishinnas hüvitisest ilma jätta.

Erametsaliit tegi ettepaneku, et looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks võiks eraldada raha riigieelarvesse kantavalt RMK puhaskasumilt.

Kliimaministeerium rõhutas, et ehkki erametsaliidu sõnavõttudest võib jääda mulje, nagu oleksid potentsiaalsed piirangud erametsaomanikele massiivsed, siis see ei vasta tõele.

"Täpsemalt puudutab raiekeeld piiranguvööndites asuvaid metsaelupaiku, millest eramaadel asub 12 684 hektarit ehk 0,55 protsenti kogu metsamaast," ütles ministeeriumi pressiesindaja Martin Altraja.

Kolmapäeval jõuab eelnõu riigikogus esimesele lugemisele, aga mida fraktsioonid lõpuks otsustavad, on keskkonnakomisjoni aseesimehe sõnul praegu raske öelda. Metsoja hinnangul viivad eelnõus ette nähtud muudatused küsimuseni, kas põhiseadusega on omand ikka kaitstud.

"Keegi ei vaidle, et loodust tuleb kaitsta, aga looduskaitse on nagu riigikaitse meie kõigi ühine huvi ja hüve, küsimus on, kuhumaani peaks elukorraldusega minema. Elame olukorras, kus kõikidele kaitstavatele objektidele on nagunii pandud rangemad režiimid ja omanikul on suuremad kohustused," lausus Metsoja.