Saksamaa kavandab uut sõjaväeteenistuse mudelit, et relvajõudude kasinat koosseisu täiendada. Saksamaal peagi ametisse astuv kristlike demokraatide (CDU) ja sotsiaaldemokraatide (SPD) valitsus avaldas koalitsioonileppe, mis kirjeldab uut mudelit. 

Plaani järgi saadetakse kõikidele noortele sakslastele küsimustik, et hinnata nende valmisolekut ja sobivust. Kõik mehed peavad ankeedi tagastama, naiste puhul on see vabatahtlik. Vastuste põhjal kutsutakse noormehed ja neiud valikuprotsessil osalema, seal osalemine ei ole enam kohustuslik. 

Seega kavatseb Saksamaa noorte osalemist ajateenistuses soosida, kuid ei muuda teenistust kohustuslikuks. Praegune ja eeldatavasti ka tulevane kaitseminister Boris Pistorius (SPD) kaitses sellist lähenemist ja ütles, et see on pragmaatiline samm. 

"Teeme Bundeswehri atraktiivsemaks. See on nii eeltingimus kui ka tulemus," rääkis Pistorius.

Kui palju inimesi sõjaväkke astub, pole aga selge. Saksamaa kaitseringkonnad saadavad seetõttu juba ohusignaale. 

"Kui ajateenistus ei suuda lähiajal motiveerida oluliselt rohkem noori vabatahtlikult relvajõududesse minema, jääb Bundeswehril puudu tegevväelastest ja väljaõpetatud reservväelastest. See seaks ohtu Saksamaa kaitsevõime, nii riigikaitse kui ka NATO-sisese kollektiivkaitse osas," ütles Saksa Strateegiliste Uuringute Instituudi õigusekspert Christian Richter.

Richter ütles, et uue süsteemi näol on tegemist poliitilise kompromissiga, mis ostab veidi aega juurde. 

Bundeswehri read on jäänud aga juba hõredaks, Saksa armee isikkoosseis on vähenenud umbes 180 000 sõdurini. Saksamaa peatas ajateenistuse 2011. aastal, kuid sõja puhkemine Ukrainas tõi päevakorda selle taastamise. Riik vajab nüüd juurde kümneid tuhandeid sõjaväelasi. 

Ka Saksa kaitseväe ehk Bundeswehri juht kindral Carsten Breuer ütles, et riik vajab uusi sõdureid.  

"Pikaajaline eesmärk on palju laiem. Saksamaa nõue on 460 000 sõdurit. See on arv, mis hõlmab tegevväelasi, reservväelasi, mille peab Saksamaa suutma suure kriisi korral välja panna," rääkis Breuer. 

Politico toob välja, et see kriis ei pruugi kaugel olla. Müncheni Bundeswehri ülikooli professor Carlo Masala nimetas tähtajaks 2029. aasta. NATO ja Saksa luure eeldavad, et Venemaa võib siis taastada oma konventsionaalsete vägede võitlusvõime. 

"See on planeerimise horisont, mille kallal me praegu töötame. Kui Saksamaa ootab, kuni uus taristu valmis saab, võib olla juba hilja," ütles Masala.