Oluline laupäeval, 24. mail kell 22.19:

- Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega;

- Zelenski kutsus üles laiendama sanktsioone Venemaale;

- Venemaa ründas öösel Ukrainat 14 raketi ja 250 drooniga;

- Ukraina ja Venemaa alustasid reedel vangide vahetust;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit;

- USA luure teatel on Putin endiselt veendunud Venemaa võidus Ukrainas.

Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega

Venemaa korraldas ööl vastu laupäeva Ukraina pealinna Kiievi vastu drooni- ja raketirünnaku.

Ametnike sõnul vajas rünnaku tõttu arstiabi vähemalt 15 tsiviilisikut, sealhulgas need, kes said šoki, kuid mitte füüsilisi vigastusi. Hukkunute hulk on selgitamisel.

Ukraina õhutõrje tulistas alla kuus Kiievi vastu välja lastud ballistilist raketti Iskander-M või KN-23, teatas õhuvägi.

Kokku saatsid Vene väed üleöö Ukraina vastu 14 ballistilist raketti Iskander-M või KN-23, samuti 250 Shahed-tüüpi ründedrooni ja peibutusdrooni. Ukraina õhutõrje tulistas õhujõudude teatel alla 128 drooni, 117 aga neutraliseeriti elektrooniliste sõjapidamissüsteemidega või kadusid radaritelt.

Kiievis kõlas ööl vastu laupäeva õhuhäire, kui algas Vene okupatsiooniväe kombineeritud drooni- ja raketirünnak, ütles Ukraina linnapea Vitali Klõtško.

"Plahvatused pealinnas. Õhutõrje on aktiveeritud. Linn ja oblast on kombineeritud vaenlase rünnaku all," kirjutas Klõtško oma Telegrami-kontol.

Esimestest plahvatustest Kiievis teatati reedel kella 22 paiku. Samal päeval alustasid Ukraina ja Venemaa oma siiani suurimat sõjavangide vahetust.

Järgmine plahvatustelaine oli kuulda kohaliku aja järgi kella ühe paiku öösel. Ukraina õhuvägi hoiatas varem ballistiliste rakettide ja droonide rünnakute ohu eest mitme piirkonna vastu.

Holosiivskõi rajoonis sai droonirusude tõttu vigastada üks inimene ja kahjustada viis autot, ütles Kiievi linna sõjaväevalitsuse juht Tõmur Tkatšenko.

Solomjanskõi linnaosas süttis viiekorruseline hoone ja seitse inimest vajasid arstiabi, ütles Tkatšenko.

Dniprovski rajoonis sai vigastada kaks inimest, teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško.

Obolonskõi linnaosas puhkes tulekahju üheksakorruselise elumaja rõdudel, teatasid kohalikud võimud. Arstiabi vajas viis inimest, kellest vähemalt neli said šoki, kuid mitte füüsilisi vigastusi. Obolonskõi linnaosas sai kannatada ka kaubanduskeskus.

A residential building is on fire in Kyiv after Russian attacks.

The attack continues.

God bless Ukrainian air defense. A challenging night for them. https://t.co/z4stLXozvm pic.twitter.com/mTFIMXjO57

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) May 24, 2025

Võimud teatasid varem reedel, et Vene rakettide tõttu hukkus Ukraina sadamalinnas Odessas kaks ja sai haavata veel mitu inimest.

Vene armee teatas, et Ukraina ründas neid alates teisipäevast kokku 788 drooni ja raketiga, millest 776 lasti alla.

Zelenski kutsus rünnakuöö järel laiendama sanktsioone Venemaale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pärast ööl vastu laupäeva toimunud Venemaa uusi rünnakuid, et Moskva relvarahule saamiseks on vaja uusi rahvusvahelisi sanktsioone. 

"Ainult täiendavad sanktsioonid Venemaa majanduse võtmesektoritele suudavat Moskvat relvarahule sundida," teatas Zelenski laupäeval sotiaalmeedias.

Ta lisas, et sõja venimise põhjus asub Moskvas. 

Venemaa ulatuslikus raketi- ja droonirünnakus Ukrainale sai ööl vastu laupäeva 15 inimest vigastada.

Venemaa ründas öösel Ukrainat 14 raketi ja 250 drooniga

Ukraina õhujõud kinnitasid, et Venemaa ründas riiki 14 ballistilise raketi ja 250 drooniga.

Ametiisikud teatasid tulekahjudest ning alla kukkunud droonirusudest mitmes pealinna osas, samuti kuulsid AFP ajakirjanikud, et mitmel pool linnas kärgatasid plahvatused.

Ukraina õhujõud teatasid, et lasid ööl vastu laupäeva alla kuus ballistilist raketti ning 245 drooni, kui Venemaa korraldas riigile taas ulatusliku rünnaku, võttes peamiselt sihikule pealinna Kiievi.

"Õhukaitse lasi alla kuus Iskander-M/KN-23 ballistilist raketti (Kiievis) ja neutraliseeris 245 vaenlase Shahed-tüüpi lennumasinat," teatas õhuvägi avalduses.

Varahommikul ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško, et linn ja oblast on langenud tugeva kombineeritud rünnaku alla, mille tõttu sai kaheksa inimest haavata ning kaks neist toimetati haiglasse. 

Riiklik hädaabiteenistus edastas Facebookis, et Kiievi oblasti Berezani linnas süttis droonirusude allakukkumise tõttu eramaja ning seal sai kaks inimest kannatada. 

Ukraina ja Venemaa alustasid reedel vangide vahetust

Ukraina ja Venemaa alustasid reedel ulatuslikku vangide vahetust, mis lõpule viimise korral on suurim omataoline alates sellest, kui Vene armee tungis enam kui kolm aastat tagasi Ukrainasse.

Mõlemad pooled said tagasi 390 inimest esimeses etapis ning loodavad kokku vahetada 1000 vangi kummaltki poolelt leppe alusel, milleni jõuti läinud nädalal Istanbulis peetud otsekõnelustel.

Venemaa andis ühtlasi mõista, et saadab Ukrainale omapoolsed tingimused rahuni jõudmiseks alles pärast vahetuse lõpule viimist, mis on jaotatud kolmele päevale.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et ootab vangide vahetuse jätkumist laupäeval ja pühapäeval.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 979 830 (võrdlus eelmise päevaga +1130);

- tankid 10 852 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 22 622 (+47);

- suurtükisüsteemid 28 201 (+36);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1395 (+5);

- õhutõrjesüsteemid 1169 (+2);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 336 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 37 177 (+232);

- tiibraketid 3197 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 49 639 (+232);

- eritehnika 3895 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

USA luure teatel on Putin endiselt veendunud Venemaa võidus Ukrainas

Venemaa president Vladimir Putin on endiselt pühendunud võidule Ukrainas ning tema eesmärgid pole sõja algusest saadik muutunud, selgub USA kaitseluureagentuuri (DIA) hiljutisest raportist.

USA Esindajatekoja jaoks DIA poolt koostatud aruanne sisaldab ajakohast teavet seisuga 11. mai 2025.

Aruande kohaselt on Putin peaaegu kindlasti pühendunud võidule Ukrainas ja tema eesmärgid on sõja algusest saadik jäänud enamasti samaks: Ukraina neutraalsus ja Ukraina riigi killustamine.

Lisaks näeb raporti kohaselt Putin sõda Ukrainas eksistentsiaalse võitlusena lääne vastu, mis määrab Venemaa koha maailmas, Putini võimupositsiooni ja tema ajaloolise pärandi.

"Hoolimata hiljutistest katsetest rahuläbirääkimisteks on Putin valmis kasutama sõjalist jõudu vähemalt kuni 2025. aasta lõpuni ning jääb kindlaks oma nõudmisele, et Ukrainale jääks igaveseks keelatud liitumine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO), samal ajal kui ta nõuab, et Kiiev viiks kõik oma relvajõud välja Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastitest," seisab raportis.

Raportis väidetakse lisaks, et kuigi Venemaa eesmärk on jätkata sõda Ukrainas, püüab ta sõjalise võimekuse puudumise tõttu vältida otsest vastasseisu NATO-ga. Ukraina sõja tagajärjel halveneb Venemaa võime NATO-t heidutada, NATO-ga võidelda või sõjaliselt konkureerida vähemalt järgmise kolme aasta jooksul.