Venemaa potentsiaal Ukraina lahinguväljadel on hakanud nõrgenema ning sellepärast on suvine pealetung Moskva jaoks viimane võimalus Ukraina kaitsest läbi murda, vahendas BNS The Washington Posti kirjutist.

Järgmisel aastal põrkub Venemaa juba paratamatult elavjõu ja relvastuse nappusega seotud probleemide vastu, tõdes väljaanne, viidates nii USA kui ka Euroopa ekspertidele ja ametiisikutele. 

Kuigi USA vabariiklasest president Donald Trump on viimastel päevadel tagasi lükanud karmid finantssanktsioonid, näevad eksperdid, et just praegu on Moskvale surve avaldamiseks kõige sobivam aeg konflikti algusest saadik.

Kui lahendus ei tule läbirääkimiste teel või Lääne abiga, siis pöördub sõda 2025. aastal tõenäoliselt aegamisi Venemaa kasuks, leiab USA sõjaväeluure.

Alates täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on Venemaa kaotanud vähemalt 10 000 ühikut maapealset sõjatehnikat, sealhulgas üle 3000 tanki, samuti ligi 250 lennukit ja helikopterit ning üle kümne merelaeva. Sealjuures on Venemaa suutnud viimase aasta jooksul vallutada Ukrainalt üksnes 0,6 protsenti täiendavat territooriumi, kaotades tapetute ja haavatutena keskmiselt 1500 sõdurit päevas. 

"Venemaa võtab territooriumi väga järk-järgult üle, kuid see läheb talumatult kalliks," ütles Suurbritannia ühisväejuhatuse endine ülem kindral Richard Barrons.

Mõttekoja RUSI analüütik Jack Watling märgib, et Kreml on toonud sel aastal välja rekordilise arvu värvatud sõdureid, kuid Venemaa edasiminek maismaad pidi on aeglustunud peaaegu nullini – seda osaliselt tänu Ukraina kaitseala tugevdamisele ja lähidroonide kasutamisele, mis võimaldab rünnata kõiki Venemaa lähenemisviise rindel.

Ukraina julgeolekuametnik märkis, et edasimineku aeglustumine võib olla osaliselt seotud ka sellega, et Venemaa oli sunnitud suunama ressursse oma maa-alade tagasivallutamiseks Kurski oblastis Ukraina kirdepiiril.

"Venemaa ei saa võtta mingeid territooriume ja selline olukord on tekkinud peaaegu alates Ukraina vasturünnaku lõpust. Kuigi neil on endiselt kolm korda rohkem sõdureid ja võib-olla isegi rohkem relvasüsteeme, pole see siiski piisav," sõnas Watling.

Kuigi Venemaa suudab toota vähemalt 200 uut tanki aastas, on nad suuresti sõltunud konserveeritud nõukogude tankidest, mille varu hulk oli sõja alguses hinnanguliselt 13 000. Lääne ekspertide hinnangul on see varu paari järgmise kuu jooksul tõenäoliselt otsas.

Kui relvarahuni ei jõuta, kasutab Venemaa ilmselt oma ülemvõimu, et suurendada rünnakuid suvel, püüdes Ukraina kaitsest läbi murda, leiavad Watling ja Barrons. Aga see võib olla ka Venemaa jaoks viimane võimalus.

"Venemaa on jõudmas oma võimekuse kulminatsioonini. Praegu on väga ebatõenäoline, et Vene sõjaväel on varustus, inimesed, väljaõpe ja logistika, et alustada rünnakut, mis läbiks Ukraina kaitseliini," lausus Barrons, leides samas, et isegi kui Venemaal on sellised jõud, siis kasutatakse seda koheselt. 

Kui aga Venemaal õnnestuks vallutada rohkem Ukraina territooriumi, ei jõua Kreml tõenäoliselt oma välja kuulutatud eesmärgini, mis on täielik kontroll Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni okupeeritud oblastite üle, ütles Venemaa Carnegie Euraasia keskuse vanemteadur Dara Massicot.

Lääne ametnikud märgivad, et Putini veendumus Venemaa üleolekust võib põhineda pigem tema alluvate ebarealistlikel ja ilustavatel hinnangutel, mitte tegelikkusel.

"Kui Ukraina suudab takistada Venemaal jõudmist Donetski piiridesse alates tänasest kuni jõuludeni ja kui Kiievi rahvusvahelised partnerid hakkavad Venemaa majandust rängalt hävitama, siis peab Moskva tegema raskeid valikuid, kui palju ta on valmis sõja jätkamise eest maksma," sõnas Watling.