Oluline pühapäeval, 25. mail kell 22.00:

- Venemaa: õhutõrje tulistas seitsme tunniga alla 51 Ukraina drooni

- Berliin pärast Vene rünnakuid: liitlased peavad otsustavalt reageerima

- Zelenski kutsus üles avaldama Venemaale niivõrd tugevat survet, et Moskva sõja lõpetaks

- Venemaa ründas teist ööd järjest Ukraina linnu;

- Välismaalaste hulk Ukraina kaitseväes suureneb;

- Žõtomõri oblasti tappis Venemaa rünnak kolm last;

- Ukraina lasi ööga alla 45 raketti ja 266 ründedrooni;

- Kallas kutsus Venemaale avaldama võimalikult jõulist survet;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit.

Venemaa: õhutõrje tulistas seitsme tunniga alla 51 Ukraina drooni

Venemaa õhutõrje tulistas pühapäeval seitsme tunniga, kella 13-st kuni kella 20-ni, alla 51 Ukraina drooni, teatas kaitseministeerium.

Kuus drooni hävitati Moskva oblasti kohal, 21 Kurski oblastis, 12 Orjoli oblastis, 11 Tula oblastis ja veel üks Kaluga oblastis, öeldi teates.

Berliin pärast Vene rünnakuid: liitlased peavad otsustavalt reageerima

Saksamaa valitsus ütles pühapäeval pärast Venemaa rekordilise arvuga droonide öist rünnakut Ukraina vastu, mille tagajärjel hukkus vähemalt 12 inimest, et Kiievi liitlased peavad reageerima otsustavalt.

"Me ei saa sellega leppida," ütles välisminister Johann Wadephul ringhäälingule ARD.

Wadephuli hinnangul trambib Venemaa režiimi juht Vladimir Putin inimõigustel, mis on tahtlik solvang ka USA presidendi Donald Trumpi vastu, kes on suurte raskustega püüdnud saada Putinit läbirääkimiste laua taha.

Wadephul ütles, et viimased arengud Ukrainas näitavad, et "Putin ei taha rahu, ta tahab pidada sõda ja me ei tohiks lasta tal seda teha".

"Sel põhjusel me kiidame heaks järgmised sanktsioonid Euroopa tasandil," lisas ta.

Euroopa Liit võttis teisipäeval vastu 17. sanktsioonipaketi Venemaa vastu, kandes musta nimekirja umbes 200 varilaevastiku tankerit, mida Moskva kasutab ekspordipiirangutest kõrvale hoidmiseks.

Wadephul rõhutas samas, et "meie käsi on endiselt välja sirutatud, Ukraina on valmis läbirääkimisi pidama, Putin peaks tulema laua taha".

Zelenski kutsus üles avaldama Venemaale niivõrd tugevat survet, et Moskva lõpetaks sõja

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus maailma juhte pühapäeval üles suurendama oma survet Vene režiimi juhile Vladimir Putinile, kui Venemaa teist ööd järjest kestnud rängad rünnakud Ukrainale tapsid vähemalt 12 inimest.

Zelenski reageeris Venemaa järjekordsele öisele rünnakule ning ütles, et USA ja ülejäänud maailma vaikimine "ainult ergutab Vladimir Putinit iga päev tapmist jätkama".

"Iga selline Venemaa terrorirünnak on piisav põhjus uute sanktsioonide kehtestamiseks Venemaa vastu. Venemaa venitab seda sõda ja jätkab tapmist iga päev. Maailm saab nädalalõppu pidada, aga sõda jätkub hoolimata sellest, kas on puhke- või tööpäev. Seda ei saa eirata. Ameerika vaikimine, kõigi teiste vaikimine maailmas üksnes ergutab Putinit," kirjutas Ukraina riigipea Telegramis.

"Ilma tõeliselt tugeva surveta Venemaa juhtkonnale ei saa seda julmust peatada. Sanktsioonid aitavad kindlasti," sõnas ta. Ühtlasi kutsus Zelenski "otsustavusele" nii Ühendriike, Euroopa riike kui ka "kõiki neid üle maailma, kes taotlevad rahu", et sundida Moskvat sõda lõpetama.

"Maailm teab kõiki Venemaa majanduse nõrkusi. Sõda on võimalik peatada, kuid üksnes Venemaad vajaliku jõuga survestades. Putin tuleb panna mõtlema mitte rakettide laskmisele, vaid sõja lõpetamisele," rõhutas Zelenski. 

Venemaa ründas teist ööd järjest Ukraina linnu

Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva taas rünnaku linnadele üle Ukraina. Viimaste andmete kohaselt hukkus rünnakutes 12 inimest.

Kiievi lähistel väiksemates linnades suri rünnakute järel neli inimest, vahendas Reuters.

Žõtomõris hukkus Venemaa rünnakutes kolm last, Mõkolajivis hukkus rünnakus vanem mees. Hmelnõtskõis hukkus rünnakutes neli inimest ning viis sai vigastada.

Kiievis sai esialgsetel andmetel vigastada vähemalt 11 inimest.

Väljaande Suspilne andmetel on teateid plahvatustest Kiievis, Odessas, Dnipros, Mõkolajivis, Sumõs, Konotopis, Tšernihivis ja Harkivis, vahendas BNS.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatel on Kiievis kaks vigastatud toimetatud haiglasse. 

Rünnakud toimusid üks öö pärast üht rängimat Venemaa õhulööki Kiievile kogu täiemahulise sõja jooksul. Päev varem hukkus rünnakutes üle riigi 13 inimest.

Ukraina õhuvägi hoiatas laupäeval, et Venemaa on saatnud mitme piirkonna suunas välja droone ning teatas enne südaööd ka ballistiliste rakettide ohust. Hiljem laiendati õhuhäiret kogu Ukrainale, ka kõige läänepoolsematele oblastitele.

Kiievi linna sõjaväevalitsuse ülem Tõmur Tkatšenko ütles, et pealinn on taas rünnaku all ja soovitas elanikel varjuda.

"Öö ei saa olema kerge. Vaenlane võib kasutada suurt hulka droone ja tulistada rakette strateegilistelt lennukitelt," hoiatas Tkatšenko ajal, mil õhutõrje Kiievi kohal aktiivselt droone tõrjus.

Tkatšenko sõnul tabasid Holossiivskõi linnaosas droonirusud viiekorruselist tudengite ühiselamut, kus sai viga neli inimest. Puhkes tulekahju ja hoone hävis osaliselt. Sündmuskohale saadeti päästjad.

Eelmisel öö korraldas Venemaa Kiievile ulatusliku drooni- ja raketirünnaku, milles sai vigastada vähemalt 15 inimest. Rünnakud põhjustasid plahvatusi kogu linnas ja kahjustasid elamuid.

Venemaa jätkab üha surmavamate õhurünnakutega elamurajoonidele, samas kui Kreml tõrjub avalikult rahvusvahelisi üleskutseid relvarahu kehtestamiseks.

Välismaalaste hulk Ukraina kaitseväes suureneb

Ukraina kaitseväkke on hakanud tulema märgatavalt rohkem välismaalasi, mis viitab välismaiste vabatahtlike värbamise paranemisele, vahendas portaal Unian laupäeval vanemleitnanti kutsungiga "Aleks", kes peab Telegramis blogi "Ohvitser".

"Nad kas parandasid välismaalaste värbamist teatud viisil või võtsid lihtsalt kasutusele teisi värbamismeetodeid, aga pean tunnistama, et teatud tulemus – välismaalaste struktuuriüksuste arvu suurenemine korraga mitmes Ukraina kaitseväe brigaadis – on olemas. Selle üle on tõesti hea meel, aga kõik see pidanuks toimuma juba 2022. aastal ja efekt oleks ausalt öeldes olnud siis palju suurem," kirjutas ta.

Samas märgib ohvitser, et välismaa vabatahtlike värbamise kontekstis "on veel vaja tööd teha". Eelkõige peab ta vajalikuks käivitada "lubatud piires" täieulatuslik reklaamikampaania ja luua vastavad värbamiskeskused. Sõjaväelane märkis, et Ukraina peab tegema tee armeesse võimalikult lihtsaks neile välismaalastele, kes on avaldanud soovi teenida Ukraina relvajõududes.

"Ja vastavalt sellele peaksid olema teatud sotsiaalsed garantiid, soodustused Ukraina territooriumil, täiendavad maksed, sest mõned poisid, kes [on võidelnud] alates 2022. aastast, ei saa ikka veel Ukraina kodakondsust," lisas ohvitser.

Nagu Unian varem kirjutas, kuuluvad Ukraina kaitseväkke terved üksused, mis koosnevad välisriikide kodanikest, kes on avaldanud soovi kaitsta Euroopat Venemaa sissetungi eest. Selles kontekstis on tuntuimad grusiinide, valgevenelaste, tšetšeenide ja venelaste üksused.

Kuid Ukraina eest võitlevad ka paljude teiste riikide kodanikud – mitte üksnes Euroopa omad, vaid isegi teiselt poolt maakera.

Žõtomõri oblastis tappis Venemaa rünnak kolm last

Ukraina Žõtomõri oblastis hukkus Venemaa rünnaku järel ööl vastu laupäeva kolm last ning veel 12 inimest sai vigastada, teatas Ukraina riiklik eriolukordade teenistus.

"Žõtomõr: vaenuliku rünnaku tagajärjel hukkus 3 last, vigastatuid on 12. Lapsed olid vanuses 8, 12 ja 17 aastat, ühe surnukeha tõid välja päästjad. 10 inimest sai vigastada, 8 neist päästis eriolukordade teenistus, kõik viidi haiglasse," seisab teates.

Samas hävisid ja said kannatada neli eramaja.

Berdõtšivi rajoonis sai kannatada kaks inimest, neist üks oli laps. Seal sai pihta viiekorruseline elamu ning majandushooned. 

Varem teatati vähemalt üheksa inimese hukkumisest öiste rünnakute tõttu Hmelnõtskõi oblastis, Kiievis ning Mõkolajivis.

Ukraina lasi ööga alla 45 raketti ja 266 ründedrooni

Ukraina relvajõud teatasid, et lasid ööl vastu pühapäeva alla 45 raketti ja 266 ründedrooni.

Õhuväe teatel jäi ööl vastu pühapäeva Venemaa rünnaku alla suurem osa Ukraina oblasteid, õhulöökidega tabati 22 piirkonda, ründedroonid ja allalastud rusud tabasid veel 15 piirkonda.

Kallas kutsus Venemaale avaldama võimalikult jõulist survet

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas kutsus öiste rünnakute valguses üles avaldama Venemaale jõulisemat rahvusvahelist survet sõja lõpetamiseks.

"Möödunud öö rünnakud näitavad taas, kuidas Venemaa sihiks on rohkem kannatusi ja Ukraina hävitamine. Südantlõhestav on näha lapsi süütute ohvrite seas, kes on vigastatud ja hukkunud. Minu mõtted on nende perekondadega. Me vajame sõja lõpetamiseks Venemaale kõige tugevamat rahvusvahelist survet," kirjutas Kallas sotsiaalmeedias.

Last night's attacks again show Russia bent on more suffering and the annihilation of Ukraine. Devastating to see children among innocent victims harmed and killed. My thoughts are with the families today.

We need the strongest international pressure on Russia to stop this war.

— Kaja Kallas (@kajakallas) May 25, 2025

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 980 850 (võrdlus eelmise päevaga +1020);

- tankid 10 854 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 633 (+11);

- suurtükisüsteemid 28 269 (+68);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1396 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1169 (+0);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 336 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 37 367 (+190);

- tiibraketid 3203 (+6);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 49 751 (+112);

- eritehnika 3902 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.