"See, mis nädalavahetusel Ukrainas toimus, on kõige parem tõestus sellele, et mingisugust rahuprotsessi kusagil ei käi. Käib hoopis sõjaprotsess ja seda sõjaprotsessi on jätkamas see, kes selle valla päästis – Putin," ütles Vseviov esmaspäeval "Vikerhommikus".

Ta lisas, et Eesti on kogu aeg arvanud, et tee rahuni läheb läbi agressori survestamise ja ohvri aitamise.

"Ja senikaua, kuni meil pole õnnestunud teha Putinile oma tegudega, mitte sõnadega selgeks, et aeg pole enam tema poolel, ei ole ühtegi põhjust eeldada, et mingisugused läbirääkimised strateegilist läbimurret toovad."

Vseviov ütles, et me nägime küll väga liigutavaid kaadreid, kuidas Ukraina sõjavangid – isad, vennad, pojad tulid tagasi oma perekondade juurde. Aga samal ajal nägime ka kaadreid, mis Vseviovi sõnul meenutavad pilte Teise maailmasõja esimestest aastatest ja Londonist.

"Kui natsid pommitasid süstemaatiliselt Londonit eesmärgiga jätta Briti elanikkonnale mulje, et nendel pole mingisugust lootust. Need olid rünnakud, mis olid sihilikult lootuse hävitamisele suunatud. Need kukkusid läbi. Need rünnakud täna Kiievi ja teiste Ukraina linnade vastu, mis eranditult ju sihivad tsiviilobjekte, on samamoodi suunatud ukrainlaste lootuse hävitamisele. Ma usun, et ka need kukuvad läbi, sest Venemaa on järjepidevalt alahinnanud ukrainlaste vastupidamise võimet."

Vseviovi sõnul tasub muret tunda, mida kõige selle suhtes võtab ette läänemaailm. Kas suudetakse liikuda sõnadelt tegudele ehk mis puudutab lisasanktsioone.

"Me vaatasime ka seda, mida Ameerika president ütles. Ta ütles, et tema meelest on Putin hulluks läinud. Ma ei hakka täpseid tsitaate siin tooma, igaüks võib neid ise järgi vaadata, aga see, mis lõppkokkuvõttes loeb, on teod. Kas tullakse kaasa täiendavate sanktsioonide kehtestamisega või räägitakse endiselt mingisuguseid rahujutte."

Vseviovi sõnul on Eesti seisukoht kehtestada uusi sanktsioone Venemaale.

"Meie igal juhul lükkame sanktsioone. Meie lükkame Ukraina täiendavat abistamist. Loomulikult nii materiaalsete ressurssidega kui ka ukrainlastele selle lootuse andmist, et see kurss, mille nad on valinud, Euroopa kurss, et see on küll raske, kuid endiselt võimalik. Ja et nad liiguvad vaatamata kõigele oma eesmärgile – Euroopa Liidu ja NATO liikmesusele – päev-päevalt lähemale."

Vseviovi sõnul loodab Eesti oma tegudega kannustada ka teisi, kuigi uute sanktsioonide kehtestamise tempo võiks olla kiirem.

"Ja Euroopa, mulle tundub, nüüd, kus ta on 17. sanktsioonide paketi heaks kiitnud, vist on tõsine, kui ta räägib 18. paketi ettevalmistamisest. Muidugi meie oleme ikka nende kärsitute seas, kes ütlevad, et tarvis oleks seda juba eile. Ja kui eile ei saanud, siis täna. Täna veel seda paketti meil heakskiitmisel ei ole, aga eks jätkame oma tööd," lubas Vseviov.