Tootsi talu lambad ja kitsed kolisid suveperioodiks Tartusse muru niitma

Kui eelmisel nädalal istutati Tartu roheringiprojekti katsealale Maarjamõisa linnaosas erinevaid taimi, siis esmaspäeval toodi taimeplatsi kõrvale ajutisse aedikusse kaks kitse ja viis lammast. Lisaks linnaelanike rõõmustamisele on loomadel ka praktiline väärtus – näksida rohtu.
Tartu linna ja Tartu Ülikooli koostöös loodud Maarjavälja elurikkuse näidisalale kolisid täna suvituma lambad ja kitsed. Loomade ülesanne on etteantud alal muru pikkust kontrolli all hoida ja seeläbi kasvatada ka piirkonna elurikkust.
"Tegelikult on ju nii, et ega linnas ei pea ka ju kõik rohealad olema täiesti madalaks pügatud, vaid proovimegi, mida me saame siin teha, mis võiksid meeldida inimestele ja võiksid meeldida looduslikele liikidele," lausus TÜ teadusprojektide peaspetsialist Elin Sild.
Kitsed Tiiu ja Merru ning viis lammast jõudsid ülikoolilinna Elva lähedalt Hellenurmelt Tootsi talust. Tegemist on perenaise sõnul nn linnalammastega, kes on tartlasi rõõmustanud varem näiteks ka Supilinna päevadel. Kõik rohulibled loomadele siiski meelepärased olla ei pruugi.
"Lammas ei söö päris kõike, tal on lemmikumaid rohttaimi ja vähem lemmikumaid. Näiteks võilill ei ole sugugi lamba lemmik - see on mõru, aga kuna nad toovad siia ka n-ö oma seedimise jääke, siis ka see toidab maad tegelikult ja annab jõudu ja pluss siis lammas veel tallub ja tambib ehk see maastik ise muutub tugevamaks," ütles lambakasvataja Terell Pihlak.
"Kui lambad niidavad siis elurikkus suureneb. Nad niidavad hästi madalalt, mis tähendab, et teised soontaimed saavad ka võimaluse kasvada, mis muidu siin kõrges rohus võib-olla ei oleks välja tulnud. Ja lisaks me oleme avastanud, et lammas sööb väga hea meelega Kanada kuldvitsa, mis on meil invasiivne võõrliik ehk meil on ka lootus, et äkki saame vähemalt siin alal sellest lahti," sõnas Tartu linnahoolduse koordinaator Mirjam Võsaste.
Maarjavälja aedikusse jäävad lambad ja kitsed ideaalis elama kolmeks kuuks. Perenaine ei välista siiski, et koduigatsus tuleb loomadele peale varem
"Ma võtsin kodust kaasa elukogenumad ja ehk rahulikumad loomad, et noorloomadega me ei hakka proovima, missugused toredad loovad ideed neil võivad tulla. Lammas peab olema ikka piiratud alal, sest lammas läheb niiviisi, et sööb nina maas ja muudkui läheb, läheb, läheb ja kui teda miski ei piira, siis ta lihtsalt läheb ja läheb," ütles Pihlak.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"