Eesti Raudtee alustas raudtee elektrifitseerimist 2023. aastal ning selle tulemusena peaks niisuguste teede pikkus kasvama 237 kilomeetrilt rohkem kui 700 kilomeetrile. Esialgse plaani järgi pidanuks tööd valmis saama juba eelmise aasta lõpuks, eelmise aasta keskel selgus aga, et nii ruttu see siiski ei õnnestu. Uueks tähtajaks seati selle aasta kolmas kvartal, kuid seegi lubadus ei jäänud jõusse.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles ütles ERR-ile, et elektrifitseerimise projekti ajakava on täpsustunud.

"Selleks, et uued elektrirongid saaksid sõita Tallinna ja Tartu vahel, on vaja peale kontaktvõrgu tööde, alajaamade ehituse ning raudtee õgvendamise ära lõpetada ka turvangusüsteemide tööd Tartuni. Seega on tegemist äärmiselt mahukate ning teineteisest sõltuvate taristutöödega," lausus Lilles.

Lilles märkis, et eelmise aasta mais eraldas valitsus raudteele lisaraha ehk projekti maht on ajas muutunud ning uusi raudtee-ehitustöid tehakse Kiltsi-Rakke-Vägeva lõigul, et jalakäijate ohutus oleks suurem ning reisirongide kiiruse saaks tõsta kuni 160 kilomeetrini tunnis.

"Seega põhjused, miks ajakava on täpsustunud, on projekti lisandunud taristutööd," tõdes Lilles.

Lisaks pole tema sõnul õnnestunud raudteel tavaliiklust nii palju kui plaaniti piirata, põhjuseks Lõuna-Eestis toimunud Tartu 2024-ga seotud sündmused, NATO õppused ja vajadus kaubamahte teenindada.

"Ei saa unustada, et tegemist on siiski toimiva taristuga, kus üritatakse võimalikult palju töid teha öösel, et reisijate jaoks oleks võimalik päevasel ajal säilitada reisirongidega liikumise võimalus," lausus Eesti Raudtee esindaja.

Elron kaotas mullu kaks miljonit eurot piletitulu

Elroni jaoks tähendab pikaks veninud remont parajat peavalu.

Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem ütles ERR-ile, et eelmisel aastal kaotas ettevõte Tallinna-Tartu suunal umbes kaks miljonit eurot piletitulu ning tänavu on kaotatud summa kindlasti veel suurem.

"Meie oleme Škoda rongid hankinud teadmisega, et 2024 saab raudtee valmis ja 2025. aasta algusest pidime hakkama nende rongidega opereerima," lausus Betlem. "Eelmise aasta suvel teatas Eesti Raudtee, et nad saavad Tallinna-Tartu lõigu valmis selle aasta septembrikuuks ja selle teadmisega me elasime, kuni nüüd tuli viimane uudis, et nad ikkagi ei jõua valmis ja see lükkub veel edasi."

Elroni tellitud 16 uuest elektrirongist 11 on kaugmaa- ja viis linnalähirongid ning Eestisse on neist kohale jõudnud kümme.

Betlemi kinnitusel on Elron valmis uued rongid kohe liikuma panema, kui taristu seda võimaldab.

Ka uute rongide vastuvõtt on edasi lükkunud, sest pole olnud raudteed, kus seda testida. Siiski võimaldas Eesti Raudtee aasta algul Aegviidu-Tapa vahelisel lõigul Škoda rongide testid ära teha ning Betlem prognoosib, et septembriks on nad valmis tööd alustama.

"Tänaseks on kõik testid läbitud ja käib autoriseerimise menetlusprotsess. Tarnija Škoda on kinnitanud, et nad on selles ajakavas, mis sai eelmisel suvel kokku lepitud. Selle teadmisega me täna elame," tõdes Elroni juht.

Betlemi sõnul on neil aga plaan Škodasid juba sellel suvel hakata liinile saatma. Sedapuhku mitte Tallinna ja Tartu vahel, vaid näiteks läänesuunal. Nimelt on uued rongid kahesüsteemsed ning seetõttu võiks neid suvel vanal taristul ehk kogu läänesuunal kuni Paldiski ja Turbani kasutama hakata.

"Eesti Raudtee on öelnud, et kuskil sügisest võiks nad saada kuni Tapani uue süsteemi valmis ja kohe kui see juhtub, plaanime selle lõigu kasutusele võtta. Millal aga Tartusse saab, see on täna endiselt lahtine. Eesti Raudtee ühtki siduvat uut tähtaega öelnud ei ole," tõdes Betlem.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht kinnitas samuti, et nende taristu on septembriks valmis uusi elektrironge kuni Tapani teenindama, sest selleks ajaks valmivad õgvendus- ja kontaktvõrgutööd. Sealt edasi lõpetatakse Lillese sõnul alajaamade ehitustööd Jõgeval selle aasta lõpuks.

"Kuni Tartuni peaksid turvangusüsteemide ehitustööd lõppema 2026. aasta suveks, mille järgselt peaks tekkima valmidus teenindada uusi elektrironge kuni Tartuni," ütles Lilles, kelle sõnul on reisijate vaatest olulisim, et sügise alguseks lõppeb suurem taristu ümberehitustöö ning kiirused tõusevad raudteel uuesti varasemale tasemele.

Lilles rõhutas, et Eesti Raudtee saab võimaldada uute rongide kasutuselevõtu lähiliinidel või septembrist ka Tallinna ja Tapa vahel kohe pärast seda, kui need on kasutusloa kätte saanud.

160-kilomeetrine tunnikiirus on ammune eesmärk

Ka äsja sõlmitud koalitsioonileppes toovad valitsuspartnerid Reformierakond ja Eesti 200 välja, et raudteetaristut on plaanis uuendada ja arendada.

"Toome Tallinna-Tartu vahelisele raudteele uued elektrirongid ja tõstame sõidukiirust. Tähtaeg IV kvartal 2026," seisab leppes.

Elroni juhatuse esimees ei osanud öelda, miks peeti vajalikuks seda koalitsioonileppes kajastada, arvestades, et see eesmärk on kirjas ka raudtee arendamise kavas ja tegelikkuses pidi see täidetud saama juba eelmise aasta lõpuks.

"Kuna need tööd on viibinud, siis on tõenäoliselt ka eesmärgid edasi lükkunud. Rahastuse kindlustamiseks või milleks iganes see koalitsioonileppes on, aga see pole uus eesmärk, vaid on juba ammu olnud," nentis Betlem.

Millal rongid päriselt 160-kilomeetrise tunnikiirusega liikuma saavad hakata, sõltub tema sõnul Eesti Raudteest. Seni aga peab rongifirma leppima Tartu ja Tallinna vahelisel liinil teenuse kvaliteediga, millega nad Betlemi kinnitusel ise absoluutselt rahul pole.

"Ühendusaeg on väga pikk ja teiseks on teatud päevadel väljumistel asendusbussid, sest raudtee on sellel ajal suletud. See kõik mõjutab reisijate rahulolu, mis lõpuks konventeerub reisijate arvu ja meile tähendab see piletitulu vähenemist," lausus ta.

Esmaspäevast tõi bussifirma Luxexpress Tallinna-Tartu liinile uued kahekordsed bussid ning iga päev lisandub liinile 500 istekohta.

Betlemi sõnul ei ole karta, et reisijad massiliselt rongidest bussidesse suunduksid.

"Enne kui meil need remondid Eesti Raudteel hakkasid, oli reisijate arv väga kiires kasvus ja pigem oli teistpidi probleem – inimesed ei mahtunud rongi ära. Ma ei näe küll, et Luxexpress suudaks meilt otseselt reisijaid ära võtta. Pigem on nii, et kui meie teenus pole see, mida reisijad ootavad, leitakse mingi alternatiivne liikumisviis," selgitas Betlem. "Kohe, kui teenus on jälle normaalne, ei kahtlegi ma, et reisijad uuesti Elronit kasutama hakkavad."

Seega ootavad nad Betlemi sõnul raudteeremondi valmimist pikisilmi ja paluvad reisijatelt tõrgete eest vabandust, ent ei saa remondi valmimist ise kuidagi kiirendada.