Kuigi Tallinna üldplaneering on pärit siiski sellest sajandist, aastast 2001, siis veerand sajandiga jõuavad linnaplaneerimise üldpõhimõtted nii palju muutuda, et vana viis asju teha hakkab linnaarengule jalgu jääma ja protsesse tarbetult venitama.

"Eesmärk oleks, et see üldplaneering oleks võimalikult paindlik, et me ei kirjutaks end üldplaneeringuga nii lukku, et me peame pärast hakkama tegema üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid, mis on lihtsalt aeganõudvamad ja suurendab bürokraatiat," ütles Mänd.

Mänd lisas, et linnaosade üldplaneeringud tulevikus pigem kaovad.

"Kristiine ja Mustamäe vahel tegelikult sul ongi raske aru saada, kust see piir läheb, aga kui sul ühel pool tänavat on 15 aastat uuem üldplaneering kui teisel pool, siis seal tekivad teatud probleemkohad," rääkis Mänd.

Uus üldplaneering keskendub eeskätt ülelinnaliste võrgustike, nagu haridus, ühistransport ja rohealad, loomisele ja arendamisele.

"Haridusvõrk, kodulähedased lasteaiad-koolid, ühistranspordivõrk, sinivõrgustik ja rohealad – need kõik puudutavad elanikke ja nende heaolu. Praegused üldplaneeringud sisaldavad väga palju üleliigseid nii-öelda detaile või lihtsalt detaile, mida tegelikult sellel tasandil pole vaja. Ehk et ei ole vaja enam iga põõsast, iga puud, iga koolimaja täpset asukohta paika panna, vaid pigem tegelikult need aeglustavad nii protsessi kui ka lõpuks ei taga hea tulemuseni jõudmist," rääkis Tallinna abilinnapea Madle Lippus (SDE).

Näiteks tänavate rajamisel või rekonstrueerimisel juba liigutakse ühtsete põhimõtete alusel.

"Linnal on praktiliselt valmis uus tänavatüüpide juhend, mis on koostöös transpordiametiga valminud, kus on põhimõtteliselt kõik Tallinna tänavad ära kaardistatud ja igale tänavale on pandud tänavatüüp. Kokku on üheksa erinevat tänavatüüpi. Ja see juba ütleb ära, millised rajad ja mis seal peab siis olema," ütles Andro Mänd.

Ka plaanib linn uue üldplaneeringuga hakata pöörama tähelepanu majandusele ja ettevõtlusele.

"Me kindlasti peame mõtlema seda, et kuidas läbi linnaplaneeringu tegelikult arendada ka majandust ja just nimelt tootmist ja tööstust. Me ei saa ainult keskenduda idu- ja IT-ettevõtetele. Me näeme, et me oleme võib-olla liiga kergekäeliselt lasknud tööstusel linnast välja minna. Ja siis see lihttööline peab tihtipeale igal hommikul rändama linnast välja ja õhtul tagasi rändama," sõnas Mänd.

Eelmine linnapea, praegu opositsioonis olev Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart nõustub, et linnale on uut suurema sidususega üldplaneeringut vaja ja selle algatamist ta toetab.

"Esimene, millega oleks vaja arvestada, et lähenemine ei saa olla ideoloogiline. See peab olema pragmaatiline, et linn saaks areneda ja ruumi oleks nii autodele kui ka jalakäijatele. Me ei pea seadma endale eesmärki, et linn kasvab nii kaua ja nii palju, kui suudab üldse inimesi vastu võtta. Et tegelikult piir peab olema ees," ütles Kõlvart.