Lõuna-Korea presidendiks sai vasaktsentrist Lee Jae-myung

Lõuna-Korea presidendiks kuulutati ennetähtaegsed valimised võitnud vasaktsentristliku Demokraatliku Partei kandidaat Lee Jae-myung.
Lee kogus teisipäeval peetud valimistel üle 49 protsendi häältest. Tema konservatiivist pearivaal Kim Moon-soo tunnistas oma lüüasaamist ja õnnitles Leed.
"Ma nõustun alandlikult rahva valikuga. Palju õnne valitud kandidaadile Lee Jae-myungile," ütles Kim, kui lugemata olid veel viimased hääletussedelid.
Lee tänas oma valijaid, lubades teha kõik endast oleneva, et täita talle usaldatud suurt vastutust ja missiooni ning mitte petta rahva ootusi.
Valimisosalus oli 79,4 protsenti – kõrgeim alates 1997. aastast.
Ekspertide sõnul said valimistel otsustavaks endise presidendi Yoon Suk-yeoli detsembris välja kuulutatud sõjaseisukorra tagajärjed, mis jätsid Lõuna-Korea USA presidendi Donald Trumpi tormilise teise ametiaja esimesteks kuudeks sisuliselt juhita.
Lee oli juba mitu nädalat juhtinud küsitlustes Rahvavõimu Parteisse (PPP) kuuluva Kimi ees, kel oli probleeme erakonna sisevõitlusega ja kes ei suutnud veenda kolmanda partei kandidaati ühinema, et vältida parempoolsete häälte jagunemist.
Tavapäraste presidendivalimiste puhul on Lõuna-Koreas ette nähtud kuudepikkune üleminekuperiood, kuid kuna Lee võitis valimised pärast Yooni tagandamist, algas tema ametiaeg kohe.
"Riiklik valimiskomisjon kuulutab käesolevaga Lee Jae-myungi Demokraatlikust Parteist valitud presidendiks," ütles riikliku valimiskomisjoni esimees Roh Tae-ak kolmapäeva varahommikul.
Leed ootavad ees ekspordile orienteeritud majandust räsivad üleilmsed kaubandusraskused, maailma madalaim sündimus ja mure tuumarelva omava naabri Põhja-Korea sõjaliste sidemete pärast Moskvaga.
Oma toetajaile peetud kõnes kutsus Lee lõunakorealasi üles liikuma edasi lootusrikkalt ja alustama puhtalt lehelt. "Kuigi meil on mõnda aega olnud erimeelsusi, on ka need, kes meid ei toetanud, ikkagi Korea Vabariigi kaaskodanikud," ütles ta.
Samuti lubas ta jätkata dialoogi, suhtlust ja koostööd Põhja-Koreaga, kellega Lõuna-Korea on tehniliselt endiselt sõjas, "et leida tee rahumeelse kooseksisteerimise ja ühise heaolu suunas".
Eeldatavalt alustab Lee oma esimest tööpäeva traditsioonilisest telefonivestlusest relvajõudude ülemaga, millega antakse ametlikult üle riigi operatiivjuhtimine.
Ametisseastumise tseremoonia Rahvusassamblees saab olema tõenäoliselt tagasihoidlik. Sealt siirdub Lee presidendi ametiruumidesse, et hakata nimetama oma kabineti võtmeliikmeid.
"Valimisi peeti suures osas rahvahääletuseks eelmise administratsiooni üle," ütles Sookmyungi ülikooli politoloogiaprofessor Kang Joo-hyun.
Yoon oli teine järjestikune konservatiivist president, kes ametist tagandati. 2017. aastal juhtus see Park Geun-hyega.
"Lee võit näitab, et Korea avalikkus lükkab tagasi ebaliberaalsed ja ebademokraatlikud meetmed nagu sõjaseisukord," ütles Stanfordi ülikooli sotsioloogiaprofessor Gi-Wook Shin AFP-le. "Seda hetke jäädakse tõenäoliselt mäletama kui omapärast ja olulist pöördepunkti Lõuna-Korea poliitilises ajaloos."
Professori hinnangul seab Lee välispoliitikas prioriteediks liidu Ühendriikidega, püüdes samal ajal suhelda nii Hiina kui ka Põhja-Koreaga.
Lee edu tuleneb sama palju tema konkurentide ebaõnnestumistest kui tema enda tugevustest, ütles William & Mary Globaalse Uurimisinstituudi teadur Minseon Ku.
"Leel on kriminaalne minevik ning ta oli seotud mitmete poliitiliste ja isiklike skandaalidega, mis tegid ta 2022. aasta presidendivalimistel paljude valijate seas sügavalt ebapopulaarseks," ütles Ku, viidates Lee ebaõnnestunud kandideerimisele kõrgeimale ametikohale, kui ta kaotas napilt Yoonile.
Tema tõus presidendiks peegeldab sügavat poliitilist segadust, mida Lõuna-Korea on kogenud, ütles Ku.
Lõuna-Korea president on võimul ühe viieaastase ametiaja.
Politsei oli viidud kõrgeimasse valmisolekusse, et tagada valimiste ja ametisseastumise sujuv kulgemine.
Lee, kes elas mullu üle tapmiskatse – tegi oma kampaaniat kuulikindlas vestis ja pidas kõnesid klaasist kaitsekilbi taga.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: AFP-BNS