Valge Maja väljakuulutatud otsus keelab täielikult USA-sse reisimise Afganistani, Myanmari, Tšaadi, Kongo Vabariigi, Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Haiti, Iraani, Liibüa, Somaalia, Sudaani ja Jeemeni kodanikele.

Alalist USA-sse sisserännet ega turisti- või üliõpilasviisa taotlemist ei lubata Burundi, Kuuba, Laose, Sierra Leone, Togo, Türkmenistani ja Venezuela kodanikele. Nende seitsme riigi kodanikel on endiselt õigus saada muid ajutisi viisasid, nagu H-1B või muud ajutised tööviisad.

Keeld kehtib ainult praegu väljaspool USA-d asuvatele inimestele, kuigi kõik praegu USA-s viibivad, kuid seal ajutiselt lahkuvad nende riikide kodanikud võivad selle tõttu välismaale kinni jääda. Samuti ei hõlma keeld nende riikide kodanikke, kellel on roheline kaart, ega neid, kes reisivad USA-sse tulevasteks suurvõistlusteks, sealhulgas 2026. aasta maailmameistrivõistlusteks ja 2028. aasta olümpiamängudeks.

Erandiks on ka afgaanid, kes saavad spetsiaalsed immigrandiviisad – eriviisa, mis on reserveeritud afgaanidele, kes töötasid koos USA sõjaväega selle kakskümmend aastat kestnud kohaloleku ajal Afganistanis.

Trumpi administratsioon esitas piirangute kehtestamisele erinevaid põhjendusi. Mitme riigi kodanike hulgas oli lubamatult kõrge ajutise viisa tähtaja ületamise määr, mistõttu neile kehtestati keeld, vahendas The Wall Street Journal (WSJ). Mõne teise riigi kohta öeldi, et need pole usaldusväärsed, kuna nad väljastavad passe, mis ei võimalda kontrollida isiku identiteeti. Haiti, ainuke riik läänepoolkeral, millele kehtestati täielik keeld, lisati nimekirja, kuna sealt saabus Bideni administratsiooni ajal sadu tuhandeid ebaseaduslikke immigrante, teatas Valge Maja.

Trump ütles sotsiaalmeediaplatvormile Truth Social postitatud videos, et riigid, mille suhtes kehtestati kõige karmimad piirangud, on otsustanud lubada "laiaulatuslikku terroristide kohalolekut", ei tee koostööd viisaturbe vallas ega suuda kontrollida reisijate identiteeti, ebapiisav kuriteoajaloo dokumenteerimine ja kõrge viisade ületamise määr USA-s.

"Meil ei saa olla avatud rännet ühestki riigist, kus me ei saa turvaliselt ja usaldusväärselt kontrollida ja sõeluda neid, kes soovivad USA-sse siseneda," märkis ta.

Ta tõi näiteks pühapäevase intsidendi Colorado osariigis Boulderis, kus mees viskas Iisraeli-meelsete meeleavaldajate hulka bensiinipommi, kui näidet, miks uusi piiranguid on vaja.

Süüdistus rünnakus esitati Egiptuse kodanikule Mohamed Sabry Solimanile. Föderaalametnikud ütlesid, et Soliman viibis USA-s aegunud viisaga, kui ta sisenes USA-sse 2022. aasta augustis B2-viisaga. See tavaliselt turismiks kasutatav viisa aegus juba 2023. aasta veebruaris. Samas Egiptus ei olnud keelu saanud riikide nimekirjas.

Trump ütles videos ka seda, et nimekirja hakatakse jooksvalt läbi vaatama. "Lihtsalt öeldes ei saa meil olla avatud rännet ühestki riigist, kus me ei saa turvaliselt ja usaldusväärselt kontrollida ja sõeluda neid, kes soovivad Ameerika Ühendriikidesse siseneda," ütles ta.

Mõned demokraadid mõistsid vabariiklasest presidendi sammu kiiresti hukka.

"Terve inimeste rühma keelamine, kuna te ei nõustu nende valitsuse struktuuri või funktsioonidega, ei sea mitte ainult süüd valesse kohta, vaid loob ohtliku pretsedendi," ütles esindajatekoja liige Pramila Jayapal, kes on kongressi alamkoja immigratsiooni allkomisjoni kõrgeim demokraadist liige.

"Lisaks destabiliseerib inimeste põgenemise keelamine sellistest ohtlikest riikidest nagu Afganistan – riigist, kus paljud inimesed on USA sõjaväe abistamise tõttu ohus – Kongost, Haitist ja Sudaanist ülemaailmset julgeolekut," kirjutas Jayapal sotsiaalmeedias.

Trump lubas oma valimiskampaania ajal korduvalt, et tagasivalimise korral toob ta tagasi oma esimese ametiaja reisikeelu laiendatud versiooni, kuigi keelu kehtestamine võttis oodatust kauem aega. Eelnevalt soovitasid paljud ülikoolid ja ettevõtted oma õpilastel ja töötajatel pärast Trumpi ametisseastumist riiki jääda, et vältida hiljem seda, et nad ei saa naasta.

Paljude lõplikus nimekirjas olevate riikide kodanikud on olnud mitu kuud kõrgendatud valmisolekus pärast seda, kui varasemad nimekirjad levisid meedias. Seetõttu ei ole tõenäoline, et uus keeld tekitaks kogu riigi lennujaamades kaose, nagu juhtus esimese reisikeelu kehtestamisel, kui Trump nädal pärast ametisseastumist sellele üllatusliku sammuna jõustas.

Pärast mitu aastat kestnud kohtuvaidlust kinnitas ülemkohus 2018. aastal Trumpi reisikeelu seaduslikkust seni, kuni administratsioon suudab sõnastada põhjenduse, miks mõni riik sellesse nimekirja pannakse. See muudab sisserände pooldajate jaoks uue keelu vaidlustamise raskemaks. Siiski pole selge, kuidas administratsioon valis välja mõned riigid, kuid teised, mis vastavad sarnastele kriteeriumidele, jäeti loendist välja.

Endine president Joe Biden, demokraat, kes järgnes Trumpile pärast tema esimest ametiaega, tühistas keelu 2021. aastal, nimetades seda "plekiks meie rahvuslikul südametunnistusel".