NATO riikide kaitseministrid leppisid kokku sõjaliste võimete eesmärgid
NATO riikide kaitseministrid leppisid kokku uued võimete eesmärgid. Uued sihid nõuavad kõigilt liitlastelt kaitsekulude tõusu.
"Täna lepime kokku uued ambitsioonikad võimete eesmärgid selleks, et hoida meie miljardit inimest turvalisena, hoides meie heidutust ja kaitset tugevana," ütles NATO peasekretär Mark Rutte.
Võimete eesmärgid on jaotus, kes liitlastest mida kaitseplaanide täitmiseks tegema peavad. Uued ambitsioonikad eesmärgid tähendavad ka seda, et uus kaitsekulutuste tase tuleb seada vähemalt üle kolme protsendi SKT-st.
"Me arvutasime, mida need lisavõimete eesmärgid Hollandile tähendavad. Kui nii arvutada, siis see tähendab, et me peame keskpikas plaanis kaitsele kulutama vähemalt 3,5 protsenti SKT-st," märkis Hollandi kaitseminister Ruben Brekelmans.
USA sooviks veel kõrgemat eesmärki.
"Kohustus kulutada viis protsenti kaitsele kogu NATO-s. Me usume, et see juhtub. See peab juhtuma kohtumisel Haagis hiljem see kuu," lausus USA kaitseminister Pete Hegseth.
Praegu arutatakse plaani seada kaitsekulude nõue 3,5 protsendile ja lisaks nõue kulutada 1,5 protsenti muule riigikaitsega seonduvale, näiteks taristule. Seni on räägitud sihiks jõuda sinna aastaks 2032.
"Me saame rahul olla sellega, mis on kirjas kaitseplaanides ja mis on kirjas väevõime eesmärkides. Millega me rahul kindlasti ei saa olla, on see tempo, millega sinna liigutakse," ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur.
Pevkur lisas, et Eesti sooviks seada eesmärgi jõuda viie protsendini viie aastaga. Suuremast arutelust eraldi leppis Eesti ka kokku Itaaliaga, et itaallased toovad koos oma hävitajatega Eestisse mõneks kuuks oma õhutõrjesüsteemi.
"See võiks töötada nii, et kui tuleb üks õhuturbe rotatsioon, siis sellega tuleb kaasa ka õhukaitse. Täpselt Itaalia seda nüüd teeb. Sügisese rotatsiooniga, kui nad Eestisse saabuvad, võtavad nad ka kaasa oma SAMP/T pikamaaõhutõrjesüsteemi," lausus Pevkur.
Veel sõlmiti kokkulepe, et Eesti hangib koos viie teise NATO riigiga tuhat jalaväelahingumasinat. Neist Eestisse võiks jõuda ligikaudu 40 uut masinat.
"CV90-ned, mis meil praegu on, tulid mäletatavasti Eestisse kasutatuna Hollandist ja nende elukaar hakkab lõppema. Me tahaksime need konserveerida, et need jäävad meile alles, et põhimõtteliselt jääb meile kahe pataljoni jagu lahingumasinaid Eestisse alles," ütles Pevkur.
Toimetaja: Marko Tooming