Suhe Trumpi ja Merzi vahel, kes mõlemad on konservatiivsed poliitikud, tundus kohtumise algusest peale soe olema, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

Trump nimetas Merzi "väga heaks meheks, kellega suhelda", aga ka keeruliseks partneriks, kuid seda võis pidada komplimendiks. Trump väljendas optimismi, et ta jõuab lõpuks Euroopa Liiduga "hea kaubandusleppeni", ning teatas, et tal ei ole plaanis ühtki Saksamaal paiknevast 40 000 USA sõdurist välja viia, tervitades samas Berliini võetud kohustust suurendada kaitsekulutusi.

Merz, kes vaid mõni kuu tagasi vastas USA praeguse administratsiooni vaenulikule hoiakule Euroopa suhtes väitega, et maailmajagu peab saama USA-st sõltumatuks, kordas Trumpile, et vajab presidendi abi, et lõpetada sõda Ukrainas ja saavutada rahu, mida nad mõlemad soovivad.

Saksamaa kantsler rääkis pärast kohtumist ajakirjanikele, et ütles Trumpile eraviisiliselt, et too on võtmeisik, kes suudab seda (rahu kehtestada – toim.) tõesti teha ning seda Venemaale survet avaldades.

Merz oli silmnähtavalt lugupidav, kui nad kaks ajakirjanike ees kõrvuti istusid, püüdes vältida ebamugavat vastasseisu, mis on mitme teise Valget Maja külastanud maailma liidri – kõige silmnähtavalt Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Cyril Ramaphosa -  viisidiga kaasnenud, kommenteeris Politico. Ning näis, et see töötab, lisas väljaanne.

Merz alustas kiitusega USA liidrile, tänades Trumpi selle eest, et too pani ta elama Valge Maja kõrval asuvasse presidendi tähtsaimatele külalistele mõeldud Blairi majja. Merz rääkis ajakirjanike ees ka sellest, et Vene saksa gaasitoru Nord Stream, mida ka Trump on kritiseerinud, oli viga ning rõhutas Saksamaa valmisolekut süvendada sidemeid USA-ga.

Eelmisel kuul ametisse astunud Merz ütles enne kohtumist ajakirjanikele, et ta ei oota suuri läbimurdeid ei tollimaksude, NATO ega Ukraina sõja osas. Pärast kohtumist teatas aga ajakirjanikele, et on asjade käiguga äärmiselt rahul.

"Leidsin Ameerika presidendist kellegi, kellega saan isiklikul tasandil väga hästi rääkida," ütles ta ja lisas, et Trump oli silmanähtavalt liigutatud, kui sai kingituseks oma vanaisa Friedrich Trumpi 1869. aasta Saksamaa sünnitunnistuse.

The US and Germany share the same DNA. We are partners. We are friends. We are literally family.

Many citizens here in the US have ancestors hailing from Germany.

I just gave @POTUS a copy of his grandfather's birth certificate. He was born in Kallstadt, Germany, in 1869. pic.twitter.com/Rsv7oyDS3j

— Bundeskanzler Friedrich Merz (@bundeskanzler) June 5, 2025

"Meil oli tõesti hea arutelu ja ma arvan, et suutsime luua püsiva isikliku suhte," ütles Merz Saksamaa telejaamale RTL. Ta lisas, et Trump võttis vastu tema kutse Saksamaad külastada ja nüüd asutakse kuupäeva kokku leppima.

Pärast kohtumist postitas Merz foto kahest liidrist Ovaalkabinetis golfipalli löömas. Saksa kantsler ütles ajakirjanikele, et tal tekkis Trumpiga kohe hea suhe.

Pinged jäid pinna alla

Sõbraliku välispinna all jäid siiski püsima mitmed erimeelsused, tõdesid Reuters ja Politico.

USA ja Euroopa Liit peavad läbirääkimisi, et jõuda kaubandusleppeni, mis on Saksamaa ekspordile suunatud majanduse jaoks kriitilise tähtsusega. Trumpi sõnul lepitakse kaubandustingimustes kokku või ta kehtestab tollid.

"Loodetavasti jõuame kaubandusleppeni," ütles Trump. "Mul on tollid valmis või lepime kaubandusega kokku," lisas ta.

Merz ütles intervjuus ARD-le, et lõunasöögi ajal peetud eravestluse keskmes oli kaubandus ning ta püüdis selgitada 27-riigiliseks kasvanud Euroopa Liidu tekkelugu, mida Trump on sageli rünnanud.

"Paljud inimesed Ameerikas, sealhulgas mõnikord tema, näevad Euroopa Liitu rünnakuna Ameerika vastu," ütles Merz. "Ma selgitasin talle ajalugu, lugu sellest, kuidas Euroopa Liit tekkis... Kuid ma ütlesin ka, et Saksamaa vaatenurgast oleme valmis võtma Euroopas natuke rohkem juhivastutust tulevaste kaubanduslepingute osas."

Trump on kutsunud NATO riike üles suurendama kaitsekulutusi, kuigi ta möönis, et Saksamaa Teise maailmasõja minevikku arvestades võib olla teatud piiranguid, kui kaugele Berliin saab minna.

Ta leevendas ka kartust, et võib Saksamaalt ära viia USA väed, kellel on seal mitu baasi. Selliseid ähvardusi tegi ta oma esimesel ametiajal. "Vastus on jah," vastas Trump küsimusele, kas ta jätab USA väed Saksamaale. "Me räägime sellest. Aga kui nad tahaksid neid seal saada, siis jah."

Eriarvamus Ukraina ja Venemaa kohtlemises

Trumpi pika monoloogi järel, milles too süüdistas eelmist presidenti Joe Bidenit Ukraina sõja vallandumises, võttis Merz sõna, kiites Trumpi instinkte tuua Euroopasse rahu, viidates samal ajal aga ka õrnalt sanktsioonide vajalikkusele.

Kui Merz meenutas Trumpile, et reedel tähistatakse 81 aasta möödumist Normandia dessandist, mil Ameerika väed alustasid Prantsusmaal rünnakut, mis muutis Teise maailmasõja käiku, vastas Trump sellele naljatamisi, et "see ei olnud teie jaoks meeldiv päev".

Saksa kantsler tunnistas delikaatselt oma riigi natsi-ajalugu: "Pikemas perspektiivis, härra president, oli see minu riigi vabastamine natside diktatuurist."

"Me teame, mida me teile võlgneme," jätkas ta. "See on põhjus, miks ma ütlen, et Ameerikal on taas väga tugev positsioon selle (Ukraina - toim.) sõja lõpetamiseks."

Vihjates, et eelistaks sügavamat arutelu pärast ajakirjanduse saalist lahkumist, lisas ta: "Otsime võimalust Venemaale suuremat survet avaldada. Ja me peaksime sellest rääkima."

Merz ütles pärast Valgest Majast lahkumist Saksa avalik-õiguslikule ringhäälingule ARD antud intervjuus, et eravestlus lõunasöögi ajal oli hea ja et ta suutis Trumpile ajaloolist vastutust pisut meelde tuletada.

Kuid Trump, kes on püüdnud nii Venemaad kui Ukrainat rahuläbirääkimistele survestada ning on väljendanud rahulolematust seoses sõja venimise ja võimaliku eskaleerumisega, andis ikkagi selgelt mõista, et tal ei ole plaanis niipea Venemaale ja selle kaubanduspartneritele sanktsioonide kehtestamiseks vajaliku ning senatis mõlema partei tugeva toetusega seadust heaks kiita.

Trump võrdles Venemaa ja Ukraina sõda kahe väikse lapse tüliga, kes "võitlevad nagu hullud". "Mõnikord on parem, kui lasete neil mõnda aega kakelda ja siis tõmbate nad lahku," lisas ta.

Trump ütles, et jagas seda analoogiat ka Venemaa režiimijuhi Vladimir Putiniga nende kolmapäevase telefonikõne ajal: "Ma ütlesin: "President, võib-olla peate jätkama võitlust ja kannatamist, sest mõlemad pooled kannatavad enne, kui sa nad lahku tõmbad, enne kui neid saab lahutada."

USA liider rääkis, et kavatseb oodata Venemaale edasiste sanktsioonide kehtestamisega, kuni saab selgeks, et rahu on saavutamatu, ning viitas, et rahukõneluste ebaõnnestumise korral võib ta sanktsioonid kehtestada ka Ukrainale. "Kui ma näen hetke, mil see ei lõpe, oleme väga karmid," ütles Trump. "Ja see võib kehtida mõlema riigi kohta."

Kui Trumpilt küsiti senaatori Lindsey Grahami algatatud sanktsiooniseaduste kohta, väitis, et ei ole sellega kursis. "Ma ei ole seda vaadanud," ütles ta, kuid kirjeldas seda samas kui "karmi arvet, väga karmi".

Merz siiski hoidus Trumpi analoogiast, justkui oleks Vene-Ukraina sõda nagu õe ja venna kakluse, rõhutades vaid, et tema ja president on ühel meelel sõja enda lõpetamise tähtsuses.

"Me mõlemad oleme selle sõja suhtes sama meelt ja selles, kui kohutav see sõda on," ütles Merz. "Me mõlemad otsime võimalusi selle peatseks lõpetamiseks."

Merz valmistus kohtumiseks spetsiaalselt

Sidemed USA ja paljude Euroopa riikide vahel on on viimastel kuudel, pärast Trumpi ametisse saamist märgatavalt halvenenud. Trumpi administratsioon on sekkunud Euroopa riikide sisepoliitikasse, katkestades nii senise praktika, avaldanud toetust parempoolsetele poliitilistele liikumistele ning vaidlustanud Euroopa immigratsiooni- ja sõnavabaduse poliitika.

Reutersi andmeil küsisid Merz ja tema kaaskond teistelt liidritelt nõu, kuidas Trumpiga konflikti vältimiseks toime tulla.

Kaks liidrit kohtuvad uuesti juba juunis Kanadas toimuval G7 riikide tippkohtumisel ja seejärel NATO liidrit kohtumisel Haagis, mida on pingestanud Trumpi ähvardused, et USA ei tule appi liitlastele, kes oma kaitsekulutusi ei suurenda.

Sellised ähvardused on eriti murettekitavad Saksamaa jaoks, mis on alates Teise maailmasõja lõpust oma julgeoleku tagamisel tuginenud suuresti USA tuumaheidutusmeetmetele.

Merz on toetanud Trumpi nõuet, et NATO liikmed võtaksid endale kohustuse tõsta oma kaitsekulutused viie protsendini sisemajanduse koguproduktist, pälvides eelmisel nädalavahetusel USA kaitseministri Pete Hegsethi kiituse.

Sellegipoolest polnud neljapäevase kohtumise õnnestumine garanteeritud. Merz kritiseeris Trumpi avalikult vahetult enne 2024. aasta presidendivalimisi ja lükkas hiljuti jõuliselt tagasi asepresident JD Vance ja teiste USA administratsiooni liikmete kriitika, kui Saksamaa võimud kuulutasid paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) äärmusorganisatsiooniks.

See küsimus ei tulnud neljapäeval siiski üldse jutuks ja on nüüd lahendatud, ütles Merz Fox Newsile, lisades, et Saksamaa on küps, stabiilne demokraatia, kus valitseb sõnavabadus ja mis ei vaja välismaiseid loenguid. Ta ütles CNN-ile, et USA ametnikud mõistavad nüüd, et AfD ei ole Atlandi-ülese sideme alussammas.

Endine USA diplomaat ja Johns Hopkinsi ülikooli Ameerika-Saksa Instituudi president Jeff Rathke ütles, et on märkimisväärne, et Trump ei võtnud nende erimeelsustest kinni.

"Ükski neist asjaoludest ei tähenda, et see suhe läheks kolm ja pool aastat sujuvalt, kuid see on parim võimalik algus suhetele juhtkonna tasandil," ütles Rathke.