Kiviselg: kahjustatud Tu-95 lennukeid kasutas Venemaa Ukraina pommitamiseks
Ukraina droonirünnakus pihta saanud Venemaa pommitajad Tu-95 osalesid kõige tihemini Ukraina pommitamises ja valmistusid ka pühapäeval operatsiooniks Ukraina vastu, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. Venemaa kättemaks toimus Kiviselja sõnul ööl vastu reedet ja suuremat vasturünnakut Venemaal võimekust korraldada ei ole.
Ukraina julgeolekuteenistus SBU viis pühapäeval läbi suure erioperatsiooni, et hävitada Venemaa pommituslennukeid. SBU andmetel sai Venemaal asuvates õhuväebaasides tabamuse rohkem kui 40 Venemaa pommitajat.
Ants Kiviselg rääkis kaitseministeeriumi pressikonverentsil, et Ukraina ründas Venemaa sügavuses vähemalt viite strateegilise lennuväe lennuvälja, hävitades täielikult vähemalt seitse kaugpommitajat ja kahjustades vähemasti kaks kaugpommitajat.
"Hävitatud strateegilised pommitajad Tu-95 olid need lennukid, mida Vene Föderatsioon kasutas kõige rohkem Ukraina vastasteks rünnakuteks. Sellistest moderniseeritud lennukitest ca 30 protsenti sai kahjustatud või täielikult hävitatud," sõnas Kiviselg.
"Tabamuse saanud lennukid valmistusid parasjagu ründemissioonideks ning võib öelda, et Ukraina lõi kõige suuremas lahinguvalmiduses olevat osa Venemaa strateegilises lennuväes," ütles Kiviselg.
"Sellest kaotusest ülesaamiseks kulub Venemaal suurel hulgal lisaressurssi. Ennekõike tähendab see Venemaa riigisiseste julgestus- ja väekaitsemeetmete tõhustamist," lisas ta.
Veelgi olulisem on Kiviselja sõnul tõsiasi, et Ukraina mitme samaaegse erioperatsiooniga Venemaa kõige kaugemates regioonides saadeti Putini režiimile sedavõrd oluline sõnum rakendatavast potentsiaalist, et sundida Venemaad tegelikele rahuläbirääkimistele. "Sellises olukorras on Venemaa mistahes kättemaksuaktsioonid jõuetud ja hambutud ning näitavad Venemaa saamatust," sõnas ta.
Kiviselg rääkis, et Venemaa kättemaksuaktsiooniks võibki pidada ööl vastu reedet toimunud rünnakut, kus Venemaa saatis Ukraina poole teele 407 ründedrooni ja 44 raketti. Enamaks Venemaa Kiviselja hinnangul praegu võimeline ei ole.
"Meie hinnang on see, et ega siin venelastel väga järgmist käiku sisse panna ei ole. Oleme näinud ka varasemalt, et nad on kogunud oma ründevõimekusi ja siis viinud läbi lühikeses ajaperioodis erinevate võimekustega rünnakuid," lausus ta.
Olukord rindel
Rääkides sõjategevusest Ukraina rindel laiemalt, ütles Kiviselg, et eelmise nädala lahingute intensiivsus on 12 protsenti raugenud ehk keskmiselt toimub 166 rünnakut ööpäevas. Samuti on lahingutsoonis tehtud õhurünnakute arv kahanenud 14 protsenti, mis teeb keskmiselt 77 õhurünnakut ööpäevas.
Rünnakute tase vastab tema sõnul Venemaa relvajõudude väljakujunenud mugavustsoonile surve hoidmiseks Ukraina relvajõudude vastu ja marginaalseks edenemiseks kogu rinde ulatuses.
"Eelmise nädala rünnakute hetkeline kasv vastas läbirääkimiste protsessi dünaamikale ja oli demonstratiivne žest, et kinnitada Venemaa tahtmatust rahuprotsessiga nendel tingimustel edasi minna. Tõenäoliselt näeme sellist rünnakute hetkelist kasvu edaspidigi," lausus Kiviselg.
Lahinguväljal on Kiviselja sõnul suurim muutus Venemaa järjest kasvav surve Sumõ oblastile. "Avalike allikate kohaselt on Sumõ suunal Vene Föderatsiooni relvajõud tasapisi piirialal edenenud. Peamiselt moodustavad Sumõ suuna operatiivgrupeeringu Venemaa Kurski oblastisse paigutatud õhudessantvägede (ÕDV) ja merejalaväe koondised, sh ka Pihkva 76. ründedessantdiviisi polgud. Siiani on just ÕDV ja merejalaväe üksused olnud põhijõud, mida on kogu sõjateatri ulatuses ühelt operatiivsuunalt teisele ümber paisatud. Siiski jääb Sumõ-Kurski suuna aktiivsus Donetski oblasti pealöögisuunale alla," lausus ta.
"Kuigi taktikalistes tegevustes on põhipingutus suunatud endiselt Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka vastu, ei ole viimase nädala jooksul Vene Föderatsiooni relvajõud selles piirkonnas märkimisväärset edu saavutanud ja kummagi asula isoleerimine või vallutamine lähiajal püsib ebatõenäolisena. Ühtlasi ei ole hinnangute kohaselt Vene Föderatsiooni relvajõud endiselt suutelised operatsioonitasandi läbimurdeks üheski rindelõigus ning Ukraina relvajõud suudavad survet kontrollida," rääkis Kiviselg.
Eelmise nädala Vene Föderatsiooni relvajõudude tegevuste sisse jääb ka ööl vastu 1. juunit toimunud suurim pikamaa-ründedroonide rünnak, mil Ukrainat rünnati 472 Shahed-tüüpi kamikaze- ja imitaatordrooniga, kolme ballistilise raketiga Iskander-M / KN-23 ning nelja tiibraketiga H-101 ja Iskander-K.
Toimetaja: Aleksander Krjukov