"Kui Venemaal oleks suureks suviseks rünnakuks reservid olemas, siis nad oleks need koheselt rakendanud. Probleemiks neile on vähene kontroll oma madalõhuruumi üle, kus domineerivad Ukraina droonid. Aga Venemaa suudab ka Ukrainale kaotusi põhjustada, mistõttu eelistab Ukraina kaitses püsida," rääkis Saks.

Seetõttu usub julgeolekuekspert, et suvel jääb praegune olukord kestma ning määravaks on strateegilised võimed hävitada vastase võimeid tagalas.

"Kui vaadata ainult paberi peale, siis on eelis Venemaal. Neil on rohkem liugpomme ja rakette. Droonide osas ei oska võrrelda. Kui aga Ukraina peaks valmis saama oma raketiprogrammi, millest nad on ise meedias palju rääkinud, siis võib pilt hakata tasakaalustuma. Aga kokkuvõtvalt võib öelda, et Venemaa pole suutnud oma eeliseid sõjaliseks eduks vormistada."

Seetõttu jääb rinnetel vinduv sõjategevus kestma, kuigi vahepeal võib toimuda suuremaid õhulööke ühele või teisele poolele. Kahjuks tähendab see inimelude kaotust, nentis Saks.

Rääkides võimalikust vaherahust, tunnistas julgeolekuekspert, et Venemaa juhtkonnale tundub, et hetkel saavad nad lääneriikidelt rohkem välja pressida kui vaid vaherahu kontaktjoonel.

"Kahjuks ei ole ole osatud aastaid üles ehitada Venemaale survet, mis sunniks nad läbirääkimistele. Ma ei pea silmas meediasurvet. Ei ole suudetud Venemaad survestada sihikindla tegevusega. Selleks on vaja ennast relvastada ja vaja on ka Ukrainat toetada kiirelt. Lisaks sanktsioone Venemaale rakendada. Lääs on siin olnud ebakindel ja see annab võimaluse Venemaal manööverdada."

Rääkides Venemaa kättemaksurünnakust Ukrainale seoses 1. juuni rünnakutega Venemaa strateegilisele lennuväele, ei saa Saksa sõnul midagi kindlat väita.

"Venemaa kaitseministeerium teatas, et kättemaksurünnak toimus ära. Kui nii, siis see polnud väga ulatuslik. Paari nädala pärast saame tagasi vaadata ja öelda, kas see toimus."

Küll aga tõi Saks välja, et Venemaa ei suuda pärast Ukraina rünnakut läbi viia raketi ja drooni kombineeritud rünnakut sellises ulatuses, mis varem.

"Küsimus on, kui palju suudab Venemaa välja lasta rakette ja droone. Ma ei kahtle, et ta suudab suures koguses droone välja saata. Aga rakettide osas on pilt teistsugune ja neid ei suudeta nii palju välja saata kui varem."

Suur osa rakettidest stardivad strateegilistelt pommitajatelt, mida Ukraina oma kaua plaanitud üllatusrünnakuga tabas.

"Kuigi Venemaa jaoks on oluline näidata, et Ukraina tekitatud kahjude mastaap on väike, siis suurt hulka strateegilisi pommitajaid pärast rünnakut Venemaa õhku tõstnud pole. Maksimaalne on olnud kuus, varem olid need numbrid 15, 18, korra ka üle 20."

Saks tõi veel välja, et kui Ukraina pommitab Venemaa sõjalisi objekte ja nendega seotud taristut, siis Venemaa jätkab Ukraina tsiviiltaristu ja tsiviilelanike pommitamist.

"Venemaa juhtkond on veendunud, et see murrab Ukraina rahva vastupanu, mis muidugi ei vasta tõele. Teisalt tehakse seda, et saada suuremat meediakajastust. Et jätta mulje, et initsiatiiv sõjas nende käes. Aga Ukraina omakorda ei ründa linna tsiviilelurajoone põhimõtteliselt."