USA toob kasvavate julgeolekuriskide tõttu Lähis-Idast osa personali ära

USA välis- ja kaitseministeerium alustasid kolmapäeval osa personali ära toomist Lähis-Idast, teatasid USA ametnikud. Eelkõige toob USA Iraaniga seotud pingete kasvu tõttu piirkonnast ära seal viibivad diplomaadid ja sõjaväelaste pereliikmed.
Pole selge, mis USA järsu hoiaku muutuse põhjus on, kuid kaitseametnik ütles, et USA keskväejuhatus jälgib "kasvavaid pingeid Lähis-Idas", kirjutab CNN.
Ka USA president Donald Trump ütles, et personal viiakse välja ohutaseme tõttu.
"Nad viiakse välja, sest see võib olla ohtlik koht ja vaatame, mis saab. Oleme andnud teate väljakolimiseks ja vaatame, mis saab," ütles Trump kolmapäeval ajakirjanikele.
Kuigi piirkonna suurenenud julgeolekuprobleemide põhjused pole selged, toimuvad kavandatud lahkumised ajal, mil Iraani ja Iisraeli vahelised pinged on süvenenud ja Trumpi administratsioon püüab Iraaniga uut tuumalepet sõlmida.
Ametniku teatel on kaitseminister Pete Hegseth andnud loa sõjaväelaste vabatahtlikuks lahkumiseks Lähis-Idast.
"Meie teenistuses olevate inimeste ja nende perekondade turvalisus on jätkuvalt meie prioriteet ning USA keskväejuhatus (CENTCOM) jälgib Lähis-Idas arenevaid pingeid," ütles ametnik. Kaitseametniku sõnul lükkas CENTCOM-i ülem kindral Michael Kurilla pingete tõttu edasi neljapäevaks plaanitud ütluste andmise senati komisjoni ees.
Samuti valmistub välisministeerium suurenenud julgeolekuriskide tõttu andma korraldust mittekriitilise personali lahkumiseks USA saatkondadest Iraagis, Bahreinis ja Kuveidis, ütles USA ametnik ja teine asjaga tuttav allikas CNN-ile.
Allikate sõnul antakse ka korraldus mittekriitilise personali lahkumiseks Iraagi Kurdistani pealinnas Arbilis asuvast USA konsulaadist. Iraagi valitsusametnik ütles, et personali lahkumisel pole mingit pistmist tema riigi julgeolekuolukorraga.
"President Trump on pühendunud ameeriklaste turvalisuse tagamisele nii kodus kui ka välismaal. Selle lubaduse kohaselt hindame pidevalt sobivat personaliseisu kõigis oma saatkondades. Oma viimase analüüsi põhjal otsustasime vähendada oma esinduse ulatust Iraagis," ütles välisministeeriumi ametnik CNN-ile, kui temalt muutuse kohta küsiti.
Hiljem kolmapäeval teatas ministeerium, et USA valitsusametnike lahkumiseks on antud korraldus "suurenenud piirkondlike pingete tõttu".
Trump on öelnud, et ta on muutunud vähem enesekindlaks võimes sõlmida Iraaniga leping, mis piiraks riigi tuumaambitsioone, öeldes hiljutises intervjuus, et Teheran võib lepingu sõlmimisega viivitada.
"Ma muutun üha ebakindlamaks," sõnas Trump. "Nad näivad viivitavat ja ma arvan, et see on häbiasi," ütles Trump intervjuus New York Posti taskuhäälingule.
"Nendega juhtus midagi ning ma olen palju vähem kindel, et kokkulepe sõlmitakse," lisas Trump, öeldes, et see oli tema "instinkt", mis ütles talle, et kokkulepe ei ole enam käeulatuses.
CNN teatas kolmapäeval ka, et Trump ütles Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahule, et ta lõpetaks jutud Iraani ründamisest, kõneles riigijuhtide vestlusega tuttav allikas.
Kaks riigijuhti rääkisid esmaspäeval telefonitsi. Trump ütles hiljem, et kõne sujus "väga hästi ja ladusalt".
Eelmisel kuul kirjutas CNN, et USA on saanud uut luureinfot, mis viitab sellele, et Iisrael valmistub ründama Iraani tuumarajatisi. Luureandmetega tuttavad USA ametnikud märkisid, et pole selge, kas Iisraeli juhid on lõpliku otsuse teinud.
Iraani kaitseminister hoiatas kolmapäeval, et kui tuumaläbirääkimised USA-ga ebaõnnestuvad ja puhkeb konflikt, on USA "sunnitud piirkonnast lahkuma".
Iraani kaitseminister brigaadikindral Aziz Nasirzadeh ütles, et sellise stsenaariumi korral "kannatab vastane kindlasti suuremaid kaotusi", kuigi ta ei täpsustanud, kas "vastane" oli USA, Iisrael või mõlemad.
Iraani riikliku uudisteagentuuri IRNA avaldatud kommentaarides ütles kaitseminister Nasirzadeh, et mõned vastaspoole ametnikud olid "teinud ähvardavaid märkusi, hoiatades võimaliku konflikti eest juhul, kui USA-Iraani kõnelustel kokkuleppele ei jõuta".
"Sel juhul pole USA-l muud valikut kui piirkonnast lahkuda, kuna kõik selle baasid on Iraani sõjaväe käeulatuses ja nad ei kõhkle neid kõiki sihikule võtmast," ütles Nasirzadeh.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: CNN