Keskkonnaagentuur paigaldab umbes 700 rajakaamerat kohtadesse, kus inimene ei käi, et uurida, kuhu loomad satuvad juhuslikult. Nii inimene kui ka mõmmik oskab kaamera ees poseerida.

"Üks väike selle aasta mõmmik oli otsustanud, et tema tahab kaamera otsa ronida. Viimased normaalsed pildid on karupojast endast. Pärast seda, kui ta selle kaamera otsa oli roninud, olid pildid siis tema väiksest tagumikust," lausus keskkonnaagentuuri peaspetsialist Christel Rose Bachmann.

Nii keskkonnaagentuur kui ka jahimehed kinnitavad, et karusid on Eestis palju.

"Karusid on palju. Eesti on Baltimaades kindlasti üks karude eesotsas olevaid riike karude arvukuselt," lisas Bachmann.

Jahimeeste hinnangul on mõmmikute arvukus 2022. aastast tänaseni kasvanud 1531 karult 1920 karule, ütles Eesti jahimeeste selts. Eestis pole aga uuritud kui suurel alal karu uitab.

"Jahipiirkonnad loevad oma aladel nähtud karusid ja ilmselgelt need karud liiguvad ühes kuni kümnes jahipiirkonnas. Neid siis loendatakse ilmselgelt mitmekordselt," lausus Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liige Priit Vahtramäe.

2000. aastal hindasid jahimehed karude arvuks 1000 mõmmikut.

"Keskkonnaagentuur lõppkokkuvõttes nõustus sellega ja kuna igal aastal oleme karusid küttinud vähem kui neid juurde tuleb, siis see tähendab seda, et karu arvukus on tõusnud ja tõuseb. Põhimõtteliselt võiks öelda, et täna on Eestis vähemalt 1100 karu," sõnas Vahtramäe.

Keskkonnaagentuur arvestab igal aastal alla aastaste karupoegadega pesakondi. Pesakondade arv tuleb korrutada kümnega karu arvukuse saamiseks.