Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi rääkis saates "Vikerhommik", et eriti Lõuna-Eestis on kulutulena levimas lupiinid. "Tegu on võõrliigiga, mis põhjustab mitmesuguseid probleeme," märkis Linnamägi.

"Need rikastavad mulda lämmastikuga, võiks mõelda, et see on tore, aga tegelikult on meil Eestis väga palju taimi, mis on kohastunud n-ö toitainevaesele mullale. Neil taimedel läheb siis kehvasti ja nad ei saa seal konkurentsis hakkama," rääkis Linnamägi. 

Linnamägi sõnas, et lupiinid kasvavad väga võimsaks ning tõrjuvad teisi taimi välja.

"Lupiinid õitsevad suvel üsna lühikest aega. Kui on suur ja võimas lupiiniväli, siis kõik need tolmeldajad, kes seal praegu saavad toimetada, jäävad suve teises pooles nälga. Monokultuurse lupiinivälja puhul on suve teises pooles tulemuseks ainult haljasmass," märkis Linnamägi.

"Lupiinid pole Eestis keelatud, aga tegelikult on seda terve Euroopa Liidu tasandil varem arutatud. Tegu on samas ka Euroopas olulise söödakultuuriga, seega jäid arutelud toona tahaplaanile," ütles Linnamägi.

Linnamägi sõnas, et Eesti lupiinid on enamasti pärit aedadest. Tüüpiline probleem on see, et inimesed viivad oma jääke kuhugi metsa alla ja sealt läheb lupiin levima," nentis Linnamägi.

"Aias kasvades sõltub, mis kasvab lupiinide kõrval. Kui seal on õrnemad ja külmakartlikud taimed, mis vajavad rohkem hooldamist, siis võib lupiin tegelikult terve peerna üle võtta," sõnas Linnamägi.

Linnamägi rääkis, et tegelikult on Eestis mitme võõrliigi kasvatamine aias keelatud, näiteks on sellised taimed pargitatar, karuputk ning kuldvits.

"Karuputk on üle Eesti levinud. Pole sellist head kohta, kus ei oleks sellega üldse probleemi," märkis Linnamägi.

"Taim tundub alguses pisike, ajab vaid paar lehte üles, aga vaatad korraks kõrvale ja äkitselt on taim kahe meetri pikkune. See hüpe keset suve on hästi suur," rääkis Linnamägi.

Linnamägi sõnas, et pisema ning hõredama koloonia puhul peaks taimed ükshaaval välja kaevama. "Kui on suurem koloonia, siis soovitame mürgitamist," ütles Linnamägi.

"Eestis kasvab veel näiteks suure massina, eriti mere ääres liivastel pindadel, kurdlehine kibuvits, mis on ka võõrliik. Kohtades, kus need taimed on n-ö jalad mulda saanud, läheb neil väga hästi ja meie kodumaine kibuvits kaob sealt kõrvalt," tõdes Linnamägi.

Linnamägi lisas, et probleem on selles, et kurdlehine kibuvits võtab kodumaistelt taimedelt elupaigad ära ning muudab ka kogu ranna ilmet.

"Mõned kohad on sellised, kus ta on võtnud praktiliselt kogu ranna üle," märkis Linnamägi.