Mitme suure poeketi käive ja kasum mullu langesid

Eelmisel aastal vähenes mitme suurema poeketi käive ja kasum, mida põhjendatakse tarbijate madala ostujõu ja majanduse ebastabiilse olukorraga.
Toidu müügimahud kahanesid statistikaameti andmetel mullu teist aastat järjest. Viis suurema müügituluga jaeketti spetsialiseerimata kaupluste turusegmendis olid Coop, Selver, Maxima, Rimi ja Grossi toidukaubad.
Coop Eesti turuosa oli mullu poeketi enda andmetel 23 protsenti. Coop Eesti koosneb 18 piirkondlikust tarbijaühistust ning keskühistust, mis nende koostööd koordineerib. Müügikohti oli Coopil eelmise aasta lõpu seisuga 319.
Eelmisel aastal oli Coopi jaekaubanduse netokäive 856,1 miljonit eurot, mida oli 6,6 miljonit eurot ehk ligi üks protsent vähem kui eelnenud aastal. Ärikasum oli 13,7 miljonit eurot ja ka see vähenes võrreldes 2023. aastaga, mil see oli 24,8 miljonit eurot.
Grupi tööjõukulud olid eelmisel aastal 125 miljonit eurot. Coop andis mullu üle Eesti tööd ligi 6000 inimesele.
Selver, mille ketti kuulus aastalõpu seisuga 73 poodi, kaks Delice kauplust, Kadaka kohvik, Hiiumaa rändpood ja e-Selver, hindas möödunud aastat kõigi jaekaubanduse segmentide vaates keeruliseks.
"Hinnakasv aeglustus, kuid tarbijate ostujõud püsis madal, jätkunud majanduslangus hoidis madalal tarbijate kindlustunnet. Tarbimist iseloomustab igapäevaselt vähemoluliste toodete ostuotsuste edasi lükkamine kaugemasse tulevikku ja soodsama hinnakuvandiga, kampaaniatoodete oluliselt suurem eelistamine," kirjeldas Selver oma aastaaruandes.
Selveri mullune müügitulu oli 620,8 miljonit eurot ja see vähenes eelnenud aastaga võrreldes 1,1 protsenti. Ettevõtte müügitulu kasvas turusegmendist aeglasemalt ning Selver tõi välja, et käivet mõjutasid aasta varem toimunud kahe poe sulgemine ning kolme poe ajutine sulgemine remondiks, ühtlasi aga avati mullu kaks uut kauplust.
Eelmise aasta puhaskasum oli 13 miljonit eurot ja seda oli üle nelja miljoni euro vähem kui aasta varem.
"2024. aasta kasumit mõjutab eelkõige vähenenud kaupade läbimüük ja kaupade müügist teenitud brutokasumi vähenemine, mis on tingitud tegevustest hinnakuvandiga ja kampaaniatoodete osakaalu suurenemisest ostukorvis," teatas Selver.
Tööjõukulud püsisid Selveris eelnenud aastaga samal tasemel ehk veidi üle 55 miljoni euro, kuna tööprotsesse muudeti efektiivsemaks. Töötajaid oli poeketil keskmiselt 2906.
Oma turuosaks hindab Selver 16,6 protsenti, olles sellega Eestis teisel positsioonil.
Rimi Eesti Foodil oli 2024. aasta lõpus 84 poodi, millest 17 olid hüper- ja 26 supermarketid. Uusi poode avati kolm ning suleti üks.
Nende müügitulu oli eelmisel aastal kokku 483 miljonit eurot ning erinevalt konkurentidest kasvas see 2,5 protsenti – 2023. aastal oli käive 471 miljonit eurot. Aruandeaasta kasum seevastu langes varasema 10 miljoni juurest kaheksa miljoni euroni.
"Kuluinflatsioonist ning palgamäärade tõusust tingitud negatiivseid mõjusid aitas pehmendada ettevõtte sisemiste protsesside optimeerimine ja kuluefektiivsem tegutsemine ning kasutusele võetud digitaalsed tööriistad," sedastas Rimi Eesti juhatuse liige Kristel Mets aruandes.
Ettevõte tõi välja, et jaekaubandusele on iseloomulikud hooajalised kõikumised ja nii oli ka Rimi esimese kvartali käive keskmisest 3,4 protsenti madalam, kuid neljanda kvartali käive ületas keskmist 3,8 protsendi võrra.
2024. aastal Rimi müük kasvas, kuid jätkus ka surve sisendhindadele ning klientide hinnatundlikkus. Töötajaid oli keskmiselt 2588 ja tööjõule kulus 40,9 miljonit eurot.
Enda turuosaks hindab Rimi 13 protsenti.
Prisma Peremarketi ketti kuulus eelmise aasta lõpus 13 poodi ning e-pood. Nende käive oli 205,9 miljonit eurot ning see langes aastaga ligi 14 miljoni euro võrra ehk üle kuue protsendi. Vähenesid nii toidu- kui ka tarbekaupade käive.
Poekett jäi 3,5 miljoni euroga kahjumisse, kuid võrreldes eelnenud aastaga oli kahjum väiksem – 2023. aastal oli nende kahjuminumbriks ligi seitse miljonit eurot.
Prisma tõi aastaaruandes välja Ukraina sõja jätkuva mõju, sest tarbijakindlus püsib madal, energiahind kõrge ja majanduskeskkond on ebastabiilne.
Keskmiselt oli Prismas töötajaid 657 ja tööjõukulud olid 15 miljonit eurot.
Maxima ega ka Grossi poeketi omanikfirma OG Elektra ei ole veel oma aastaaruannet esitanud. Lidli majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on augusti lõpus.
Toimetaja: Karin Koppel