Liitlased leppisid kokku taristukulutuste definitsioonis. See hõlmab juba olemasolevaid ja alles projekteerimisel taristuobjekte, erinevaid militaar- ja tsiviilvõimeid, ka kulutusi, mis on seotud tsiviilkaitse valmidusega ja näiteks vajalikke kaitsevarusid ja nende tootmist.

Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton rääkis eelmisel nädalal saates "Uudis+", et neile kulutustele on seatud tingimused.

"Need peaksid ikkagi olema ühel või teisel moel seotud tugeva sõjalise kaitse toetamisega ja need peavad toetama tegelikult NATO kaitseplaane," ütles Duneton.

"Me ei saa lihtsalt võtta erinevaid mõtteid, mis riikidel pähe tulevad, et kuidas neid investeeringuid NATO-le deklareerida, vaid nad peaksid ikkagi olema suunatud. Kaitseplaanid ja kaitseplaani elluviimine nii sõjaliste võimetega, aga ka toetavate võimetega peab olema ikkagi tulenevalt kaitseplaanist," selgitas kaitseministeeriumi asekantsler.

Olgugi et eesmärk peaks saavutatama aastaks 2035, eeldab NATO teatavat edenemist igal aastal ja hakkab seda ka hindama.

"NATO-s on päris palju inimesi – sõjaväelasi, planeerijaid, inimesi, kes teavad, kuidas kaitseplaan peaks käivituma. Piirkonniti on tegelikult need kohad ikkagi välja toodud, kus on ette näha peamist sõjategevust. Kui mõni objekt on sellest plaanist täiesti eraldiseisev või plaaniga otseselt mitte seotud, siis ilmselt on päris raske riikidel seda esitada ja NATO-l seda kulu heaks kiita," selgitas Duneton.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul on Eestil 1,5 protsenti justkui juba sisustatud.

"Sinna on võimalik taristuinvesteeringud sisse arvutada. Näiteks Rail Baltic läheb sinna täiesti rahulikult sisse. Juba nende numbritega me oleme arvatavasti selle täitnud. Kübervõimed: sel suvel me vaatame ka üle sisemiste kaitsevõimete tõstmise investeeringuid. Me vaatasime näiteks üle 200 miljoni euro mahus Euroopa Liidu struktuurifondide rahade ümberpaigutamist, mis oleksid siis investeeringud kaitsega seotud kuludeks," rääkis Tsahkna.

"Meil Eestina ei ole vaja seda hookuspookust teha," kinnitas välisminister.

Europarlamendi liige Sven Mikser tõdeb, et esmalt tuleb tegeleda 3,5 protsendi täitmisega, kus on väga täpne klassifikatsioon, mis on ja mis ei ole kaitsekulutus.

"Erinevate riikide kaitseministeeriumide eelarvetes sisaldub kõikvõimalikke asju pasunakoorideni välja. Samas NATO pädevad ametnikud suudavad täpselt eristada need kulud, mis on NATO mõistes kaitsekulud nendest, mis ei ole," sõnas Mikser.

"Hetkel on paslikum fokuseerida ennast selle 3,5 protsendi saavutamisse ja sellesse, et selle eest ka tegelikult sünniksid reaalsed väevõimed, mida on vaja  ohustsenaariumide puhul selleks, et ühiselt kõiki liitlasi kaitsta," lisas eurosaadik.