"Õiguskantsleri hinnangul on Eestis seadusevastaselt pangasaladust rikutud. Ja see on väga põhimõtteline küsimus, mis nõuab viivitamatult valitsuse seisukohta: kes selle eest vastutab konkreetselt, et selline asi on saanud juhtuda, kas valitsuse hinnangul see on pädev ja viivitamatult tuleb seadust täita ehk tõkestada siis seadusevastane niisugune pangasaladuse pruukimine," rääkis Reinsalu.

"Põhjust on olla valmis selleks, et parlament peab kogunema erakorraliselt ja sellele küsimusele andma õiguslikku raami, mida ka ka õiguskantsler on taotlenud," sõnas Reinsalu.

Reinsalu ütles, et praeguses olukorras on tõepoolest Eesti digiriigi usaldusväärsus ja inimeste isikuandmete kaitse usaldusväärsus saanud väga tõsise löögi ja see nõuab viivitamatut tegutsemist.

Reinsalu hinnangul tuleb Eestil sõnastada uuesti need põhimõtted, mis puudutavad isikute privaatsusõiguse kaitset.

"Sellest spektrist vaadates tuleb hinnata nüüd juhtunut ja tulevikku vaadates teha korrektsioone, sest praegu on aset leidnud seadusereeglite rikkumine. Parlamendi julgeolekuasutuste järelevalve komisjon peaks kiiresti läbi viima pistelise kontrolli, kus asutuste juhid selgitavad, mis oli nende hinnangul tegevuse seaduslik alus. Ühiskonnal pole selgust, mis tegelikult juhtunud on," ütles Reinsalu.

Reinsalu ütles, et Eesti vajab parlamendi tasemel hinnangut sellele, kes kontrollib täidesaatvat võimu, et ja kes konkreetselt vastutab selle eest, mis on juhtunud.

"Ja teiseks, millised on tõhusad praegu täna reaalajas toimivad õiguskaitsemeetmed, kus asetatakse sellisele tegevusele piir," lisas poliitik.

"Rahapesu andmebüroo direktor Matis Mäeker ütles, et ta vabatahtlikult peatab andmete kasutamise, aga ma arvan, et see ei ole piisav. Meil on vaja teada, mis andmeid on kasutatud, mis õiguslikul alusel ja mis on nende andmete staatus täna, sest ma juhin tähelepanu, et need andmed on alla laetud," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul vajab selgust, kas ristpäringuid juba praegu tehakse või tehta. "Ma tuletan meelde, et see järgmine amps, kus pangasaladust ja isikuandmeid soovitakse saada, näeb ette just nimelt nii-öelda tehisintellektitöötluse," ütles Reinsalu.

"Avalikkuses on teadmatus, kui palju on andmeid alla laetud. Me vajame vastuseid reaalajas, mitte et sügiseks tuleb mingisugune raport välja. Kõik institutsioonid, kes vastutavad Eesti riigi usaldusväärsuse eest ja kodanike eest, peaksid tegema reaalajas pingutuse," sõnas Reinsalu.

"Siin on vajalik ka Eesti Panga seisukoht," lisas Reinsalu.