Iseteenindusega müügikioskid on ülipopulaarsed põhjamaades ja nüüd on neid Eestissegi tekkinud kui seeni peale vihma. Lintes asuv müügikiosk sai alguse koroona ajal.

"See oli koroonaaeg, kui ma panin tee äärde külmakastiga karbi mune, kui meil juhtus endal üle jääma ja nii see läks. Siis panin juba külmkapi ja...," rääkis Metsakolli talu perenaine Kadi Traagel.

Müügiks pakutakse kioskis kõike seda, mis oma pere kõrvalt üle jääb – ennekõike kanamune, aga ka aiasaadusi.

"Vahepeal mul väike poiss tahab vahvleid teha ja siis ta tuleb siia, teeb vahvleid, tee äärde paneme sildi, et on vahvleid müüa ja siis laps saab ka proovida, kuidas töö käib ja saab raha teenida," ütles Traagel.

Klientideks on müüjate sõnul valdavalt kohalikud elanikud, aga ka juhuslikud möödasõitjad. Kogu äriloogika on üles ehitatud usalduse peale.

"Inimesed usaldavad meie kvaliteeti ja meie usaldame neid," lausus Kõivo talu peremees Velmo Liivago.

Setomaal Mikitamäel asuv Liivago müügivanker rõõmustab möödasõitjaid värske kartuli ja maasikatega juba kolmandat suve.

"Maasikaid linna kaasa. Võtan alati siit, siin on kindlam, et tee ääres ikka jagub neid," ütles maasikaid ostnud Ego.

Peremehe jaoks on kogu ettevõtmine esivanemate jälgedes käimine.

"Idee tekkis sellest, et panna see vanker, mis püüab pilku, kuna omal ajal vanaisa suvel haris põldu ja talvel käis mööda Eestimaad, müüs potte ja sai sellega enda ja hobuse ja pere ära toita," lausus Liivago.

Teeäärsed müügiputkad ei võimalda nende omanike sõnul ära elamist, ent abiks on need igatahes.

Põlvamaale Kanassaare küla läbiva maantee äärde kolme aasta eest meepeatuse teinud Raja talu peremees Tarvo Siilaberg ütleb, et uudistajaid ja ostjaid tuleb aasta -aastasse juurde.

"See on ikkagi stabiilne ja mingis mõttes kohustusevaba sissetulek, kui jätta kõrvale selle platsi niitmine ja korras hoidmine. See müük katab bensiinikulu ja jääb üle ka veel," ütles Siilaberg.