Lennuk on Tartu ja Helsingi vahel lennanud alates 2024. aastast, kuid Tartu Euroopa kultuuripealinna-aastaks soovitud kiiret rongiühendust Riiaga ei ole endiselt käima saadud.

Kultuuripealinna aastat juhtinud, praegu taristuministri ametis oleva Kuldar Leisi sõnul tuli mullu enamik külastajaid Lõuna-Eestisse bussiga või autoga. Kaugemalt tulijatele on aga olulised lennuühendused.

"Kindlasti on Tartul ja Lõuna-Eestil potentsiaali rohkemateks lennuühendusteks. Praegu on Tartu-Helsingi lennuliin esimene pääsuke, mida me ka toetame. Ma usun, et kui Tartu-Helsingi edasi töötab, ja see info ka levib ka teiste lennundusettevõtete kõrvadesse, siis pärast seda nelja aastat, mille vältel me seda lennuliini toetame, tahaks loota, et huvi Tartusse avada turutingimustel lendavaid lennuliine saab olema arvestatav," lausus Tartu linnapea Urmas Klaas. 

"Tartu ja Lõuna-Eesti oma turismipotentsiaaliga, oma ettevõtluse potentsiaaliga on väga suur. Me saaksime kindlasti veelgi rohkem ka teaduskonverentse korraldada, kui ühendused oleksid kiired ja mugavamad. See kõik toimub praegu loomulikult, aga seda kõike saaks teha veelgi rohkem," lisas ta.

Eestis välistudengeid, teadlasi ja teaduskonverentse võõrustav Eero Loonurm näeb, et selleks, et Tartu saaks olla oluline teadlaste, välisüliõpilaste ja teaduskonverentside võõrustaja, peavad olema kiired ühendused.

"Me oleme näinud neid trende, et mida kiiremini saab tulla Eestisse kohapeale, seda parem, ja lennuühendus on üks kõige kiiremaid viise," ütles Loonurm.

Lõuna-Eestisse ja Tartusse saabub suurem osa väliskülalisi Lätist. Tartu-Riia rongiliin peaks käivituma selle aasta lõpul, kuid praegu peavad reisijad veel Valgas ümber istuma ning nii bussi kui ka rongiga kestab reis kauem kui sõiduautoga.

Näiteks Ahhaa keskus on aastaid kliente rongide asemel bussidesse suunanud, kuna bussiliiklus on tihedam.

"See on väga suur töö meie jaoks. Kui me korraldame aastas mitu rahvusvahelist konverentsi, siis iga kord me saadame igale inimesele eraldi info selle kohta, et palun valige buss. Ja rongiliiklusega oli suur mure, et istusid rongi peale, aga said ikka bussiga sõita," ütles Ahhaa teaduskeskuse juhatuse liige Pilvi Kolk.

Leisi hinnangul oleks vaja kiiret rongiühendust Tallinna ja Riiaga, kuid ta ei usu, et lennuliiklus Tartust mujale kui Helsingisse perspektiivikas oleks.

"Riiaga lennuühendust ma ei näe, et tuleks, sest see vahemaa on selleks liiga väike ja tasuvust ei ole. Ei ole nõus kumbki riik peale maksma, ei Eesti ega Läti, et Tartu-Riia lennuühendus oleks. Kindlasti number üks eesmärk on Tartu-Helsingi liini hoida," lausus Leis.

"Igasugune taristu ja ühenduste arendamine on tõestus riigi konkurentsivõime tõstmisest. Targad riigid proovivad kõik teha selleks, et väliskülaliste viibimine riigis oleks võimalikult pikk, võimalikult ühtlaselt üle riigi. Viimane konverentsidelegaatide uuring, mis avaldati eelmisel aastal ning mille viisid läbi EIS ja Eesti konverentsibüroo, näitab kahte asja. Esiteks, Tartus viibinud väliskülaline külastas kolm korda suurema tõenäosusega veel teisi Eesti piirkondi ja teisi kohti võrreldes Tallinnas käinud külalisega. Teiseks, Tartus viibinud väliskülaline võttis enam kui neli korda suurema tõenäosusega ka lisaöö pärast konverentsi lõppemist võrreldes Tallinnas käinud külalisega," lausus Loonurm.