Sõja 1238. päev: Trump: Ukraina ei peaks Moskvat sihikule võtma

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas esmaspäeval telefonivestluse oma USA ametivenna Donald Trumpiga. Venemaal toimusid plahvatused Rostovi, Lipetski ja Voroneži oblastites. Väljaande New York Times andmetel on relvad, mis NATO-le Ukraina jaoks saadetakse, tarneks valmis.
Oluline teisipäeval, 15. juulil kell 22.02:
- Trump: Ukraina ei peaks Moskvat sihikule võtma;
- Meedia: Ukraina halvas ühe Venemaa suurima droonitootja töö;
- NYT: relvad, mida NATO ostab USA-lt Ukraina jaoks, on saatmiseks valmis;
- Kellogg arutas Umerovi, Budanovi ja Sõrskiga rahu saavutamise teid;
- Ukraina peaminister Denõss Šmõhal kirjutas lahkumisavalduse;
- Venemaa teatas kahe küla hõivamisest Ukraina Donetski oblastis;
- Zelenski pidas Trumpiga telefonivestluse;
- Venemaal toimusid plahvatused Rostovi, Lipetski ja Voroneži oblastites;
- Stubb tervitas Trumpi otsust varustada Ukrainat relvadega;
- WaPo ajakirjanik: Trump kutsus Zelenskit üles suurendama survet Putinile;
- Merz: Saksamaa mängib USA-NATO relvatehingus otsustavat rolli.
Trump: Ukraina ei peaks Moskvat sihikule võtma
USA president Donald Trump ütles teisipäeval, et Ukraina ei peaks ründama Moskvat ja tal ei ole plaanis tarnida Kiievile kaugmaarakette.
Financial Times oli varem kirjutanud, et Trump oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga arutanud võimalikku vastupealetungi ja isegi küsinud oma Ukraina kolleegilt, kas too võiks rünnata Moskvat, kui Washington annaks pikamaarelvi.
Ajakirjanike Valges Majas esitatud küsimusele, kas Zelenski peaks Venemaa pealinna ründama, vastas Trump: "Ei, ta ei peaks Moskvat sihikule võtma."
Küsimusele, kas ta on valmis tarnima Ukrainale kaugmaarakette, vastas president: "Ei, me ei kaalu seda."
Financial Times teatas kahele informeeritud isikule viidates, et Trump rääkis Zelenskiga 4. juulil, päev pärast vestlust Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt vähendas Timesi artikli tähtsust, öeldes oma avalduses, et väljaanne on "kuulus sõnade kontekstist väljarebimise poolest, et klikke saada".
"President Trump esitas lihtsalt küsimuse, mitte ei julgustanud edasist tapmist," ütles ta. "Ta töötab väsimatult tapmise peatamiseks ja selle sõja lõpetamiseks."
Meedia: Ukraina halvas ühe Venemaa suurima droonitootja töö
Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (GUR) küberspetsialistid ründasid "Ukraina küberalliansi" toetusel ühe Venemaa suurima droonitootja Gaskar Integratsija võrgu- ja serveritaristut, halvates selle.
Rünnaku tagajärjel õnnestus pääseda ligi enam kui 47 terabaidile tehnilisele teabele Venemaa droonide tootmise kohta. Kogu tootja serverites olnud teave hävitati, seal hulgas 10 terabaiti materjalide varukoopiaid.
Teate kohaselt on maas ka ettevõtte interneti-, tootmis- ja raamatupidamisprogrammid ning halvatud Gaskari arenduskeskuse töö. Lisaks on kõik droonitehase uksed blokeeritud ning töötajad olid sunnitud kasutama avariiväljapääse.
Varastatud andmete hulgas on ettevõtte töötajate konfidentsiaalsed küsimustikud ja täielik tehniline dokumentatsioon droonide tootmise kohta. See edastati Ukraina kaitsejõudude vastavatele spetsialistidele.

NYT: relvad, mida NATO ostab USA-lt Ukraina jaoks, on saatmiseks valmis
Relvad, mida NATO ostab USA-lt Ukraina jaoks, on koheseks saatmiseks valmis, teatas teisipäeval ajaleht New York Times.
"Õhutõrjesüsteemid, Patriot raketid ja laskemoon, Ameerikas toodetud relvad, mida NATO liitlased ostavad, et aidata Ukrainal end Venemaa rünnakute eest kaitsta. Peaaegu kõik relvad on saadaval kohe Ukrainasse saatmiseks, mis tähendab, et need on pärit olemasolevatest sõjaväevarudest või on äsja toodetud," kirjutas väljaanne.
NYT märgib, et nii nagu USA president Donald Trump ja NATO peasekretär Mark Rutte on öelnud, saab Ukraina Ühendriikide ja alliansi uue lepingu alusel täiendavaid õhutõrjesüsteeme Patriot. Saksamaa on lubanud osta Ukraina jaoks kaks süsteemi ja Norra veel ühe.
Meedia teatel kaalub Trump isegi tiibrakettide JASSM ja isegi Tomahawkide andmist.
Kellogg arutas Umerovi, Budanovi ja Sõrskiga rahu saavutamise teid
USA presidendi eriesindaja Keith Kellogg kohtus Kiievis Ukraina kaitseministri Rustem Umerovi, luureteenistuse ülema Kõrõlo Budanovi ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõiga.
Suhtlusvõrgustikku X saadetud sõnumis märkis Kellogg, et kohtumine toimus esmaspäeval.
"Arutasime käimasolevat sõda ja tõsiseltvõetavaid teid õiglase rahu poole. Oleme tänulikud nende avameelsuse, pühendumuse ja Ukraina tulevikunägemuse eest," kirjutas Kellogg pärast kohtumist.
Ukraina peaminister Denõss Šmõhal andis sisse lahkumisavalduse
Ukraina peaminister Denõss Šmõhal kirjutas teisipäeval valitsusjuhi ametikohalt tagasiastumise avalduse.
"Tänan meie kaitsjaid, mehi ja naisi, kes hoiavad rinnet ja kaitsevad Ukrainat! Tänan Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid usalduse eest! Tänan kogu meeskonda väsimatu töö eest meie riigi heaks!", kirjutas Šmõhal Telegramis, lisades foto ülemraadale saadetud kirjast, milles ta palub vastu võtta tema peaministri ametikohalt tagasiastumise avaldus.
Venemaa teatas kahe küla hõivamisest Ukraina Donetski oblastis
Vene vägi hõivas Ukraina Donetski oblastis Voskresenka ja Petrivka küla, teatas teisipäeval Vene kaitseministeerium.
Ministeeriumi teate kohaselt hõivati külad "aktiivsete ja jõuliste operatsioonide" tulemusel.
Zelenski pidas Trumpiga telefonivestluse
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas esmaspäeval telefonivestluse oma USA ametivenna Donald Trumpiga.
"Rääkisin USA presidendi Donald Trumpiga. Tõeliselt hea vestlus. Olen tänulik tema valmisoleku eest toetada Ukrainat ja jätkata koostööd tapmiste peatamiseks ning püsiva ja õiglase rahu saavutamiseks," sõnas Zelenski.
Ukraina presidendi sõnul andis Trump talle muu hulgas ülevaate oma kohtumisest NATO peasekretäri Mark Ruttega.
"On oluline, et meil on nii tugevad suhted ja alliansi riigid püüavad suurendada kaitsekulutusi," märkis Zelenski.
"Arutasime vajalikke vahendeid ja otsuseid, et pakkuda inimestele paremat kaitset Vene rünnakute eest ja tugevdada meie positsioone," jätkas Zelenski.
"Leppisime kokku, et oleme regulaarselt ühenduses ja jätkame oma tegevuse koordineerimist. Aitäh, härra president! Aitäh, Ameerika!" lisas Zelenski.

WaPo ajakirjanik: Trump kutsus Zelenskit üles suurendama survet Putinile
Ajalehe The Washington Post (WaPo) ajakirjanik David Ignatius kirjutab, et Donald Trump uuris hiljuti Volodõmõr Zelenskilt, miks Kiiev pole Moskvat rünnanud ja leidis, et Ukraina peaks Peterburi ründamise kaudu avaldama Putinile suuremat survet.
"Me saame, kui te annate meile relvad," olevat Zelenski vastanud.
Ignatius kirjutab veel, et Trump kaalus ka võimalust, et saadab Ukrainale Tomahawki tiibrakette. Nende relvade abil pommitas USA eelmisel kuul Iraanis asuvaid sihtmärke. Praegu Tomahawki rakette siiski veel ei saadeta, kuid nende tarned võivad tulla kõne alla hiljem, kui Trump peaks otsustama, et suurendab survet Putinile.
Merz: Saksamaa mängib USA-NATO relvatehingus otsustavat rolli
Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles esmaspäeval, et Saksamaa mängib otsustavat rolli uues kokkuleppes, mille on sõlminud NATO ja Ühendriigid, et varustada Ukrainat relvadega võitluseks Venemaa sissetungi vastu.
"USA president Donald Trump on täna astunud olulise sammu," ütles Merz.
"President Trump ja mina oleme seda viimastel päevadel mitu korda arutanud. Kinnitasin talle, et Saksamaa mängib otsustavat rolli," sõnas kantsler.
Ukraina saab NATO-USA kokkuleppe alusel suure koguse relvastust võitluseks Venemaa vastu, teatas varem NATO peasekretär Mark Rutte.
"See tähendab, et Ukraina saab kätte tohutu hulga sõjavarustust, nii õhukaitseks, kui ka rakette, laskemoona," ütles Rutte.
Trumpi sõnul on tarnete väärtus miljardeid dollareid ning need sisaldavad ka õhutõrjesüsteeme Patriot.
Leppe eesmärk on samuti leevendada Trumpi pikaajalisi kaebusi, et USA maksab Ukraina abistamiseks liiga palju.
"Me teeme seda omaenda huvides," ütles Merz ja lisas, et Saksamaa töötab endiselt koos oma liitlastega, et selgitada plaani täpsemaid üksikasju.
"Ainult nii kasvab surve Moskvale, et lõpuks rahu üle läbi rääkida. Lõppkokkuvõttes näitame, et tegutseme ühtselt julgeolekupartneritena," jätkas kantsler.
Venemaal toimusid plahvatused Rostovi, Lipetski ja Voroneži oblastites
Venemaa kaitseministeerium väitis, et õhutõrje tegi ööl vastu teisipäeva kahjutuks 55 Ukraina drooni. Telegrami kanal Astra teatas, et Venemaal Lipetski oblastis asuvas Jeletsi linnas toimusid plahvatused. Samas linnas asub ka tähtis akutehas. Ka Voroneži ja Rostovi oblastite elanikud teatasid plahvatustest, vahendas Ukrainska Pravda.
Stubb tervitas Trumpi otsust varustada Ukrainat relvadega
"Ma tervitan president Trumpi otsust lubada relvatarneid Ukrainale, kui see kaitseb end Venemaa agressiooni eest," teatas sotsiaalmeedias Soome president Alexander Stubb
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 036 290 (võrdlus eelmise päevaga +1230);
- tankid 11 022 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 22 993 (+6);
- suurtükisüsteemid 30 346 (+52);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1440 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 1194 (+0);
- lennukid 421 (+0);
- kopterid 340 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 45 880 (+245);
- tiibraketid 3491 (+0);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 55 147 (+122);
- eritehnika 3932 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: Ukrainska Pravda, BNS, The Kyiv Independent









