"Arutasime põhjalikult olukorda Lähis-Idas. See konflikt ei saa lõputult ilma lahendusteta jätkuda. Püsiv rahu ja stabiilsus nõuavad kõigi osapoolte sihikindlat tööd," ütles Karis.

"Eesti on Lähis-Idas alati toetanud ja toetab jätkuvalt kahe riigi lahendust," sõnas Karis.

"Eestlastena teame, et rahvale, kes tahab iseseisvust, ei saa seda keelata. Aga selle saavutamise eelduseks on rahu. See tähendab nii pantvangide vabastamist kui ka humanitaarõigustest kinni pidamist. Praegune katastroofiline humanitaarolukord Gazas on sügavalt murettekitav. Suur osa hukkunutest on tsiviilisikud. Terroristidega võitluse hind ei tohi olla selline, see ei ole vastuvõetav. Oluline on, et humanitaarabi jõuaks kõikide Palestiina territooriumil elavate inimesteni, kes seda vajavad. Selle saavutamine peab toimuma rahumeelselt, mitte tsiviilelanike, eriti laste elu hinnaga," lausus Karis.

Karis ütles, et kutsus üles Iisraelit võtma ka Ukraina toetamisel tugevam positsioon. "Iisrael on teinud mitmeid samme abi andmisel, kuid Ukraina vajab rohkemat. Seepärast kutsusin Iisraelit võtma aktiivsemat rolli Ukraina toetamisel, suurendades survet Venemaale rahvusvahelisel tasandil," ütles Karis.

Isaac Herzog ütles ERR-i ajakirjaniku Arni Alandi küsimusele vastates, et selleks, et kahe riigi lahenduse poole liikuda peab olema inimestevaheline dialoog ja tuleb tagada turvalisus ning usaldus. "Idee kahe riigi lahendusest praegu on kasutu ja ettekujutusele rahust kahjulik, ei aitaks ühtegi palestiinlast ja ärritaks inimesi veel rohkem," lausus Herzog.

Herzog näitas pressikonverentsil fotosid Hamasi poolt kinnipeetavatest pantvangidest ja ütles, et kuigi Iisrael soovib palestiinlastega rahu, siis selle saavutamist takistab endiselt terrorism.

Ta rääkis, et selleks, et Gaza olukorda muuta, on vaja saavutada kokkulepe ja relvarahu ning pantvangide vabastamine.

"Me ei ürita sealset humanitaartragöödiat vältida, aga Hamas on peatanud kõik ettepanekud kompromissiks. Viimase kolme kuu jooksul nõustus Iisrael kõikide vahendajate pakutud kompromissidega ja Hamas keeldus," lausus Herzog.

Herzog meenutas ka holokausti ja rõhutas, et see toimus ka Eestis. Ta tsiteeris juudi päritolu Jaan Kaplinskit, kes juutidele osaks saanud saatusest Eestis kirjutas. Ta tänas Eestit antisemitismile vastu seismise eest.

Herzog kutsus üles suhtuma kriitiliselt Gazast tulevatesse fotodesse ja videotesse, kus tema sõnul võib esineda lavastusi.

Rääkides Ukrainast ütles Herzog, et Iisraeli positsioon on selge. "Iisrael on uhke oma toetuse üle Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja tegutseb mitmed viisil, et Ukrainat ja Ukraina inimesi aidata, nii humanitaarabiga kui ka ka teistel viisidel," lausus Herzog.

Pärast Alar Karisega kohtumist, oli Herzogil ka kohtumine peaminister Kristen Michaliga.

President Herzog külastab sünagoogi ja Eesti juudi kogukonna keskust, kus kohtub kogukonna esindajatega, kellega koos mälestatakse holokausti ohvreid.

Iisraeli presidenti saadab äridelegatsioon. Koostöös välisministeeriumi ja kaubandus-tööstuskojaga toimuval äriseminaril tutvustatakse Eesti e-riigi teenuseid ning Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu tegevust. Samuti räägitakse Iisraeli ärikeskkonnast ja arutatakse võimalusi majanduskoostöö tihendamiseks.

Eesti presidendi abikaasa Sirje Karis kohtub Iisraeli presidendi abikaasa Michal Herzogiga, kellega koos külastatakse Arvo Pärdi keskust Laulasmaal.

Tegemist on Iisraeli presidendi vastuvisiidiga, tänavu veebruaris külastas Eesti riigipea Iisraeli ja Palestiinat.

Enne Eesti külastamist, väisas Iisraeli president Lätit ja Leedut.