Pakosta ütles ERR-ile, et praegune toimetulekupiir – 2022. aastast kehtinud 200 eurot kuus ja kui täiskasvanuid on kaks, siis teisele pereliikmele 160 eurot kuus – vajab tõstmist, arvestades, et kulud toidule, apteegile, riietele ja toiduainetele on väga palju kasvanud.

"Tegemist on eluga toimetulemisega või eluga mitte toime tulemisega ja need inimesed on kõik meie hulgas ja kõrval. Tegemist on päris abivajajatega, seda abivajadust on hinnanud ka kohalik kogukond," lausus ta.

Pakosta märkis, et otsus toimetulekutoetust maksta sünnib riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös, kuid on tegelikult puhtalt andmepõhine. Praegu on probleemiks see, et osa inimesi, kellel oleks toetusele õigus, ei tule selle taotlemisega toime.

"Meil on töös ka toimetulekutoetuse personaliseeritud pakkumine /.../, et muuta toimetulekutoetust nii, et riik seda proaktiivselt pakub. Kui oled väga keerulises majanduslikus olukorras ja kõigud toimetuleku piiri peal, siis järgida kõiki neid bürokraatlikke samme ja taotlus esitada on päriselt keeruline," sõnas ta.

Toimetulekupiiri peab valitsus igal aastal kehtestama ja riigikogule arutamiseks esitama.
 
"Seega on siin personaalse riigi lahendus ehk abivajajatele riigi teenuse lihtsam ja kiirem ja personaalsem pakkumine mitte ainult tehnoloogiline võimalus, vaid minu meelest ka riigi moraalne kohustus," ütles Pakosta, kelle sõnul tuleks teha analüüs, et õige toimetulekupiir paika panna.

Seda, kas Eesti 200 viib toimetulekutoetuse tõstmise ettepaneku riigieelarve läbirääkimistele, ei osanud Pakosta veel kinnitada ja märkis, et toidu hinnatõusu taustal ja eelarvearutelusid ette valmistades on erakond paar korda arutanud vajadust toimetulekutoetust tõsta, kuid Eesti 200 lõplikud positsioonid eelarveläbirääkimisteks on kinnitamata.

Sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) ei soovinud konkreetseid veksleid välja käia, kuid ütles, et toimetulekutoetuste süsteemi õiglasemaks ja vajaduspõhisemaks muutmine on koalitsioonileppes kokku lepitud.

"Praegu oleme analüüsimas erinevaid võimalikke variante ja nende rahastamise mudeleid. Konkreetsema ettepanekuga lähen kindlasti riigieelarve strateegia läbirääkimistele ja lõplik otsus sünnib seal koostöös kolleegidega valitsuses," lausus ta.

Joller lisas, et koostöös justiits- ja digiministeeriumiga on juba töös automatiseeritud andmepõhine toimetulekutoetuse maksmine, mis peaks valmima järgmise aasta lõpuks.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eesti püsielanikest toimetulekutoetuse saajate arv püsinud viimastel aastatel üsna stabiilne. Eelmisel ja sellel aastal saab seda kuus 5300–5600 leibkonda.

Lisaks saab igakuiselt toimetulekutoetust ka ligi 2000–2200 ajutise kaitse saanud leibkonda, kellest valdav osa on lastega ning sageli ka üksikvanemaga pered.