Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 18. augustil kell 19.36:

- Vene rünnakud nõudsid Zelenski ja Trumpi kohtumise eel 14 inimelu;

- Trump pani taas surve sõja lõpetamise eest Ukrainale;

- Zelenski: meie ühendatud jõud USA ja Euroopaga sunnib Venemaad rahule;

- Rubio: USA ja partnerid arutavad Ukrainale antavaid julgeolekutagatisi;

- Vene diplomaat: Moskva vajab samuti julgeolekugarantiisid;

- Venemaa tappis õhurünnakus Harkivile viis inimest;

- Vene kindral sai Ukraina rünnakus raskelt haavata;

- Ukraina alustas 3000-kilomeetrise lennuulatusega tiibrakettide tootmist;

- Rjazani lõhkeainetehase plahvatuse ohvrite arv kasvas 20-ni;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 940 sõdurit.

Vene rünnakud nõudsid Zelenski ja Trumpi kohtumise eel 14 inimelu

Ukraina võimude teatel hukkus esmaspäeval, veel enne president Volodõmõr Zelenski ja USA riigipea Donald Trumpi kõnelusi Washingtonis, Vene okupatsiooniväe rünnakutes Ukraina eri paigus vähemalt 14 inimest.

Harkivis hävis varahommikuses droonirünnakus osaliselt viiekorruseline elumaja, kus puhkes tulekahju vähemalt kolmel korrusel, kirjutas oblasti kuberner Oleh Sõnehubov Telegramis.

"Rünnakus hukkus seitse tsiviilisikut, sealhulgas kaks last," ütles siseminister Ihor Klõmenko sotsiaalmeedias, lisades, et veel 23 inimest sai vigastada.

Linnapea Ihor Terehhovi sõnul tabas Venemaa piiri lähedal asuvat linna mõni tund varem ballistiline rakett, mille plahvatuses sai viga vähemalt 11 inimest.

Klõmenko sõnul sai veel kolm inimest surma ja 23 vigastada Zaporižžja oblastis aset leidnud rünnakus.

Ida-Ukrainas okupeeritud Donetski oblastis hukkus Venemaa suurtükitules neli inimest Ukraina kontrolli all olevates Dobropillja ja Kostjantõnivka asulates, teatasid piirkonna prokurörid.

Esmaspäeva varahommikul ründas Venemaa droonidega ka lõunapoolset Odessa oblastit, kus süttis põlema kütusehoidla, teatas kuberner Oleh Kiper.

Rünnakud leidsid aset ajal, mil Zelenski ja tema Euroopa liitlased olid teel Washingtoni, et pidada läbirääkimisi kolm ja pool aastat kestnud sõja lõpetamiseks.

Trump ütles enne Zelenski Washingtoni saabumist, et rahuleppe osana ei saa Ukraina tagasi annekteeritud Krimmi poolsaart ega võimalust liituda NATO-ga.

Zelenski on korduvalt tõrjunud survet loovutada Krimm, lõunapoolne poolsaar, mille Venemaa 2014. aastal annekteeris.

Kuude kaupa lahinguväljal edenenud Venemaa on teinud Ukrainale ettepaneku taanduda Donbassi piirkonnast, pakkudes vastutasuks rindejoone külmutamist Hersoni ja Zaporižžja oblastis, kus suuremad linnad on endiselt Kiievi kontrolli all.

Trump pani taas surve sõja lõpetamise eest Ukrainale

USA president Donald Trump tegi ööl vastu esmaspäeva taas Venemaa agressiooni tõrjuva Ukraina suhtes kriitilise avalduse, milles pani vastutuse sõja lõpetamise eest Kiievile.

"Ukraina president Zelenski saab sõja Venemaaga peaaegu kohe lõpetada, kui ta seda soovib, või ta võib jätkata võitlust," kirjutas Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social. "Obama ära antud Krimmi (12 aastat tagasi, ilma ühegi lasuta!) ei saa tagasi... ja UKRAINA EI SAA NATO-sse. Mõned asjad ei muutu kunagi!!!" jätkas ta.

President Volodõmõr Zelenski saabus ööl vastu esmaspäeva Washingtoni, kus ta kohtub Trumpiga, et arutada sõja lõpetamise võimalusi pärast seda, kui Trump oli reedel pidanud Alaskal kohtumise Venemaa režiimijuhi Vladimir Putiniga.

Zelenskit saabuvad Washingtoni toetama Euroopa liidrid - Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz, Suurbritannia peaminister Keir Starmer, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Itaalia peaminister Giorgia Meloni, Soome president Alexander Stubb, NATO peasekretär Mark Rutte ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Esmalt kohtub Zelenski Trumpiga nelja silma all, seejärel liituvad kohtumisega Euroopa liidrid.

Zelenski: meie ühendatud jõud USA ja Euroopaga sunnib Venemaad rahule

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles Washingtoni saabudes, et loodab, et Ukraina ühendatud jõud USA ja Euroopaga sunnib Venemaad rahule.

"Olen Ameerika Ühendriikide presidendile kutse eest tänulik. Me kõik tahame võrdselt sellele sõjale kiiresti ja usaldusväärselt lõpu teha," ütles Zelenski sõnumsiderakenduses Telegram pärast Washingtoni saabumist pühapäeva hilisõhtul.

"Ja ma loodan, et meie ühendatud jõud Ameerika ja meie Euroopa sõpradega sunnib Venemaad tõelisele rahule," lisas ta.

Rubio: USA ja partnerid arutavad Ukrainale antavaid julgeolekutagatisi

Ameerika Ühendriigid konsulteerivad Euroopa liidritega Ukraina tulevaste julgeolekugarantiide osas, teatas pühapäeval USA välisminister Marco Rubio.

Intervjuus meediakanali CBS küsimusele, kuidas president Donald Trumpi välja pakutud idee julgeolekugarantiidest Ukrainale võiks toimida, vastas Rubio: "Selle kallal me hakkamegi töötama. See on üks põhjustest miks ma rääkisin eile riiklike julgeolekunõunikega erinevatest Euroopa riikidest või Euroopa liidritega, kes homme siia tulevad."

Rubio toonitas, et Ukrainal on õigus sõlmida julgeolekulepinguid teiste riikidega ja julgeolekuliite teiste riikidega.

Kui küsiti Euroopa murede kohta, et Trump võib Zelenskit survestada, siis lükkas Rubio sellised väited tagasi.

"See ei ole tõsi. Nad ei tule siia homme, et takistada Zelenski survestamist. See on nii rumal meedia narratiiv," ütles minister.

Rubio rõhutas, et USA president kutsus liidrid kohale, et arutada järgmisi samme.

Minister tõi välja, et viimastel päevadel on juba toimunud mitu konsultatsioonivooru, mille hulgas Zelenski Ühendkuningriigis peetud kohtumine Briti peaministriga ja Washingtoni kõnelused on mõeldud seda protsessi jätkama.

Valge Maja erisaadik Steve Witkoff ütles pühapäeval, et Venemaa liider Vladimir Putin väidetavalt nõustus oma tippkohtumisel president Trumpiga, et USA ja Euroopa liitlased võiksid anda Ukrainale NATO stiilis artikkel 5 tüüpi julgeolekugarantiisid osana võimalikust rahuleppest.

Rubio kinnitas enne seda, et Ukrainale ei saa tingimusi peale suruda, kuid rahuleppe saavutamine Ukraina ja Venemaa vahel nõuab mõlemalt poolelt valmisolekut vastastikusteks järeleandmisteks.

Rubio nõustus intervjueerija märkusega, et sõja algpõhjus oli Venemaa sissetung Ukrainasse.

"Noh, lõppkokkuvõttes jah," ütles minister ja lisas, et fookus peaks nüüd olema sammudel, mis viiksid relvarahuni.

"Ja selleks, et lahingutegevus lõpetada, kui me oleme siin selles osas ausad ja tõsised, siis peavad mõlemad pooled järele andma ja mõlemad pooled peaksid sellest midagi saama. Ja seda on väga raske teha," seletas Rubio.

Välisminister rõhutas, et Moskva on veendunud oma eelises lahinguväljal ega hooli eriti sellest, kui palju Vene sõdureid selles püüdluses hukkub.

Vene diplomaat: Moskva vajab samuti julgeolekugarantiisid

Venemaa nõustub, et iga tulevane Ukraina rahuleping peab pakkuma Kiievile julgeolekugarantiisid, kuid ka Moskva vajab usaldusväärseid julgeolekutagatisi, ütles Venemaa saadik rahvusvaheliste organisatsioonide juures Viinis Mihhail Uljanov esmaspäeva varahommikul.

"Paljud Euroopa Liidu riikide juhid rõhutavad, et tulevane rahuleping peaks pakkuma Ukrainale usaldusväärseid julgeolekugarantiisid," kirjutas Uljanov sotsiaalmeediakeskkonnas X. "Venemaa nõustub sellega. Kuid tal on võrdne õigus eeldada, et ka Moskva saab tõhusad julgeolekugarantiid," lisas Uljanov.

Venemaa tappis õhurünnakus Harkivile viis inimest

Venemaa öises õhurünnakus Harkivile sai surma viis ja vigastada vähemalt 30 inimest, teatasid Ukraina võimud esmaspäeva hommikul.

"Pühapäeval, 17. augustil umbes kell 22.50 tegid Venemaa relvajõud raketirünnaku Harkivi Indistrialnõi rajoonile. Rakett tabas maapinda mitmekorruselise elamu lähedal. 11 tsiviilisikut, sealhulgas 13-aastane tüdruk, said ägeda stressireaktsiooni," teatas Ukraina prokuratuur esmaspäeval oma Telegrami kanalil tehtud avalduses.

Esialgsetel andmetel kasutasid Vene väed raketti Iskander.

Peaprokuratuuri teatel tabasid esmaspäeval umbes kell viis hommikul viis vaenlase drooni Harkivi samas rajoonis asuvat kortermaja.

"Rünnaku tagajärjel hävis hoone osaliselt - korrustevahelised laed varisesid kokku. Hukkus viis inimest, sealhulgas pooleteist-aastane tüdruk. Nende isikud on kindlakstegemisel," teatas prokuratuur.

Harkivi linnapea Ihor Terekhov teatas varem sotsiaalmeedias, et rünnakus vigastada saanute hulgas on kuus last vanuses 6–17 aastat.

Ukraina kirdeosas Venemaa piiri lähedal asuv Harkiv on olnud regulaarsete Venemaa drooni- ja raketirünnakute sihtmärgiks alates Moskva täieulatusliku sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris.

Venemaa öistes rünnakutes Sumõ oblastis kahjustati rohkem kui kümmet elamut ja ühte kooli, vigastada sai kaks inimest, teatasid võimud.

"Vaenlane jätkab Sumõ oblastis tsiviiltaristu tahtlikku sihtimist – reetlikult, öösel," ütles piirkondliku administratsiooni juht Oleh Hrõhorov Telegramis.

At 5 AM this morning, Russian forces bombed an apartment building in the Ukrainian city of Kharkiv.

At least four are dead, including a child. pic.twitter.com/9J4jUULemH

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) August 18, 2025

Vene kindral sai Ukraina rünnakus raskelt haavata

Ukraina relvajõud ründasid Venemaa Kurski oblastis Vene vägede kolonni, milles viibis ka Vene väegrupi Sever (e.k. Põhi) ülema asetäitja kindralleitnant Esedulla Abatšev, kes sai raskelt haavata.

Ukraina sõjaväeluure teatel tabasid Ukraina väed ööl vastu pühapäeva Rõlski-Homutovka maanteel Vene kolonni, vahendas väljaanne Militarnyi.com. Avalike andmete analüütikute sõnul tabas rünnak Vene üksusi Žurjatino asula lähedal. Kasutatud relva tüüpi ei ole avalikustatud, kuid tõenäoliselt oli tegemist raketisuurtükiväe ülitäpse löögiga.

Рыльский р-н, КурНР, трасса Рыльск-Хомутовка (на границе с БрНР), 16/08/25: весёлая дорогаhttps://t.co/0kBKz0OWqQ #RussianUkrainianWar pic.twitter.com/IgPXfPtaBa

— Necro Mancer (@666_mancer) August 16, 2025

Rünnaku tagajärjel sai Abatšev raskelt haavata ja evakueeriti kiiresti lennukiga Moskvasse. Ukraina luure teatel amputeeriti tal käsi ja jalg.

Enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse juhtis Abatšev Venemaa Kesksõjaväeringkonna 2. kaardiväe ühendarmeed. Ta osales ka Vene vägede sõjategevuses Süürias.

10. juulil teatas Ukraina, et tema üksuste rünnakus hukkusid brigaadiülem, polkovnik (kolonel – toim.) Sergei Jurjevitš Iljin ja staabiülem polkovnik Leonid Viktorovitš Baškardin.

Ukraina alustas 3000-kilomeetrise lennuulatusega tiibrakettide tootmist

Ukraina kaitsetööstus alustas uue, 3000-kilomeetrise lennuulatusega tiibraketi seeriatootmist, millel on potentsiaal muuta revolutsiooniliselt riigi relvajõudude võimet korraldada rünnakuid sügaval Venemaa territooriumil.

Raketi Flamingo suur lennuulatus võimaldab sellel tabada sihtmärke kogu Venemaa Euroopa-territooriumil ja isegi Lääne-Siberis, teatas väljaanne Military Watch Magazine. Raketi lennukiirus jääb siiski alla helikiirusele (selle kiirus on 0,75 Machi), mis teeb sellest ühe aeglaseima maailmas, kuid selle lõhkepea on keskmisest suurem, kaaludes 1000 kilogrammi, lisas väljaanne.

Ukraine has revealed its newest long range cruise missile, currently known as the Flamingo. The missile is reportedly able to carry a sizeable warhead (~1 ton) out to a range of 3000 km, threatening all of Russia west of Omsk. pic.twitter.com/NVN2QECoJ2

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) August 17, 2025

Raketi tehnilisi omadusi pole siiski ametlikult avaldatud, märkis The Kyiv Independent.  Samuti ei ole avalikustatud tootmise ajakava ning pole ka selge, millal Flamingo rakette lahinguväljal regulaarselt kasutama hakatakse.

Ukraina relvajõud ja riigi toetajad läänes on pannud üha suuremat rõhku võimele rünnata Venemaa territooriumi sügavuses asuvaid väärtuslikke sihtmärke, märkis Military Watch. Edukaim näide sellest oli 1. juunil, kui operatsiooni "Ämblikuvõrk" raames tehti Venemaa territooriumilt ulatuslik droonirünnak mitmetele õhuväebaasidele Venemaa põhja- ja lääneosas. Satelliidikaadrid kinnitasid mitmete strateegiliste pommitajate Tu-95MS ja Tu-22M3 hävitamist, mis põhjustas kaotusi, millest taastumine võtab Venemaa strateegilisel lennuväel eeldatavasti aastaid. Ukraina uus tiibrakett võiks võimaldada rünnakuid õhuväebaasidele ja kriitilisele infrastruktuurile suures osas Venemaal.

The Kyiv Independent lisas, et kodumaised pikamaarelvad on Ukraina kaitsestrateegia jaoks võtmetähtsusega, kuna lääne partnerid on Venemaa rünnakute ja pealetungide sagenemise tõttu piisava relvastuse tarnimisel Ukrainale aeglased olnud

2024. aasta novembris teatas president Volodõmõr Zelenski, et Ukraina on tootnud oma esimesed 100 raketti. Sellest ajast alates on Ukraina jätkanud kodumaise relvatootmise võimsuse tõstmist. Zelenskõi ütles tänavu 16. aprillil, et üle 40 protsendi rindel kasutatavatest relvadest toodetakse nüüd Ukrainas, sealhulgas üle 95 protsendi lahinguväljal kasutatavatest droonidest.

Juunis teatas Ukraina meedia, et kodumaine lühimaa ballistiline rakett Sapsan on edukalt läbinud lahingukatsetused ja on seeriatootmises.

Tiibraketi Flamingo seeriatootmisse mineku info järgneb vahetult hiljutistele Venemaa teadetele, et tema rünnakud on hävitanud Ukraina kaitsetööstuse rajatisi, mis on seotud pikamaarakettide tootmisega ja mis olevat Ukraina ballistiliste rakettide programmile Sapsan suur tagasilöök.

Vene õhulöökide sihtmärkide hulka kuulusid keemia- ja mehaanikatehased Pavlogradis, samuti Zvezda tehas ja Šostkas asuv Riiklik Keemiatoodete Teaduslik Uurimisinstituut. Arvati, et raketiprogrammi rahastas suures osas Saksamaa, kuna kantsler Friedrich Merz oli mais teatanud, et Berliin rahastab Ukraina pikamaarakettide tootmist.

Ukraina nüüdse teadaande eesmärk võib olla usalduse taastamine tema pingutuste vastu, kuna Sapsani programm polnud ainus elluviidav pikamaarakettide programm. Venemaa võime algatada rünnakuid kogu Ukrainas, kasutades laia valikut rakette ja erinevaid droone, ning Ukraina suhteliselt piiratud võime rünnata sihtmärke Venemaa sügavamal sisemaal on jätnud Ukraina ja toetavad välisväed alates täiemahulise vaenutegevuse algusest 2022. aasta alguses märkimisväärselt ebasoodsasse olukorda.

Rjazani lõhkeainetehase plahvatuse ohvrite arv kasvas 20-ni

Venemaa Rjazani oblasti lõhkeainetehases eelmisel nädalal seni avalikustamata põhjusel toimunud plahvatuses ja järgnenud tulekahjus hukkunute arv on tõusnud 20-ni ja vigastatuid on loendatud 134, teatas kohalikud hädaabiteenistus esmaspäeval.

Moskvast kagus paikneva Rjazani oblasti kuberner Pavel Malkov ütles reedel, et juhtumi vallandas tehase töökojas puhkenud tulekahju. Kuid Venemaa meedia teadetest oli ebaselge, mis tulekahju põhjustas või mida täpselt tehas tootis.

Venemaa ametlikud allikad ei andnud muud infot kui teated vigastatute otsimisest ja ravist.

"Alates 18. augustist on hädaolukorra juhtumi tagajärjel surnud 20 inimest," teatas kohalik hädaabiteenistuse pressiteenistus sotsiaalmeediapostituses.

"Vigastatud on 134, kellest 31 patsienti on Rjazani ja Moskva haiglates, samal ajal kui 103 patsienti saab ambulatoorset ravi."

Venemaal Rjazani oblastis asuvas ettevõtte Elastik püssirohutehase toimus reedel plahvatus, mille põhjuseks  kohaliku meedia esialgsete andmete kohaselt võis olla ohutusreeglite rikkumine, kuid väidetavalt oli oblastis samal päeval registreeritud ka Ukraina droonide lendamist.

Tehases toimus sarnane õnnetus 2021. aasta oktoobris, kui lõhkeainete tootja Razryadi töökojas toimunud plahvatuses hukkus 17 inimest.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 940 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 070 890 (võrdlus eelmise päevaga +940);

- tankid 11 118 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 23 148 (+5);

- suurtükisüsteemid 31 632 (+43);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1469 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1208 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 51 685 (+157);

- tiibraketid 3558 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 58 937 (+116);

- eritehnika 3942 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.