Ööl vastu esmaspäeva teatas Trump sotsiaalmeedias, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski võiks sõja kohe lõpetada kui seda sooviks ning Ukraina ei saa tagasi Krimmi ega liituda NATO-ga.

Vseviovi sõnul on esmaspäeval Washingtonis toimuval kohtumisel osaledes üks Euroopa liidrite põhilisi eesmärke seletada, et olukord on vastupidine ning sõja saaks lõpetada Vene režiimi juht Vladimir Putin, mitte sõja ohver.

Kui nendel tingimustel ka rahu sõlmida, oleks see üürike, ebaõiglane, ega põhineks ühelgi rahvusvahelise õiguse printsiibil, sõnas Vseviov ja lisas, et Putin pole muutnud ühtegi nendest eesmärkides,t mis ta sõtta viis

"Tegelikult ütles Putin selle ka välja sellel avalikul esinemisel, mis presidentide kohtumisele Alaskal järgnes, kui ta rääkis juurpõhjustest, mingisugust Euroopa julgeolekutasakaalu juttu. Need koodsõnad võivad olla asjast väheinformeeritud kuulajale lihtsalt sõnad, need, kes on jälginud Venemaad, Euroopa julgeolekut, näevad, et nende taga on siiski terviklikud kontseptsioonid," rääkis Vseviov ja lisas, et need eesmärgid ütles Venemaa välja 2022. aasta alguses ning need näevad ette muu hulgas Euroopa julgeolekuarhitektuuri pea peale pööramist ja NATO lükkamist 97 aasta piiridesse.

"Nii et loomulikult tuleb tee õiglase ja püsiva rahuni endiselt jalge all hoida. See tee eeldab surve avaldamist agressorile, mitte ohvrile, ja seda lähevad Euroopa riigid täna Washingtoni ameeriklastele seletama. Loodetavasti tulevad tagasi positiivsemate sõnumitega, aga selge on, et sõnadest ei aita ja tuleb teha ka tegusid ja Euroopa peab kiiresti hakkama ette valmistama järgmist sanktsioonipaketti, jätkama Ukraina varustamist relvadega, et anda ukrainlastele julgust lükata halvad tehingud tagasi," lausus Vseviov.

Kui Trump oli kohtumise järel endaga rahul, siis nüüd kritiseerib ta meediat. Optimism, nagu oleks Putin näidanud paindlikkuse märke, tundus Vseviovi sõnul algusest peale alusetu. Ta nentis, et me ei tea küll, kuidas vestlus tegelikult kulges, kuid vaadates, mida Venemaa ametiisikud on avalikult öelnud ning kuidas Venemaa on käitunud lahinguväljal, ei ole muutusi selles näha.

"Järelikult tuleb agressorile survet suurendada. Siin on Ameerika roll päris tähtis. Need lubadused ja ähvardusedki, mida Ameerika president on kuuldavale toonud, on väga mõjusad, aga nüüd tuleb liikuda sõnadelt tegudele, ega muidu Putin meelt ei muuda," rääkis Vseviov.

Kui Putin paistis Alaskal endaga rahul olevat, siis koju tagasi jõudes tundus see muutuvat. "Ma ei tea, kas lootis temagi kiiret tehingut, mingisugust münchenlikku kokkulepet, mida ta ei saanud, sest midagi konkreetset ju sealt ei tulnud," sõnas Vseviov ja märkis, et muret võib valmistada ka Euroopa riikide märkimisväärne samameelsus.

Ei ole ka absoluutselt tavaline see, et Zelenskiga lendavad USA-sse oluliste riikide liidrid. Vseviov sõnas, et nad lähevad sinna kahel eesmärgil, esiteks, et veenda Ameerika presidenti ja teiseks, et näidata üles oma vankumatut toetust Ukrainale.

"Eks Kremli peremees peab ka arvestama nende realiteetidega, mis tegelikkust kujundavad ja see ei ole ainult aplaus, mida ta maailmas kohtab, isegi kui hetkeks võib tunduda või võis tunduda, et isolatsioonijää tema ümber hakkab murenema," lausus Vseviov.

"Ainus mõõdupuu, millega oma edu mõõta ongi see, kas õnnestub agressor sundida agressiooni lõpetama või mitte. Ja senikaua kui see pole õnnestunud, ei ole põhjust loorberitele puhkama jääda, šampust juua ega endid õnnitleda," märkis ta.

Kogu aeg, mis kulub oma ridade koos hoidmisele nagu võib ka praegust Washingtoni külastust tõlgendada, on aeg, mida me ei kuluta agressiooni hinna tõstmisele ja kaotatud aeg, ütles Vseviov.

"Ukraina vajab pidevalt sõjalist abi, siin peavad Euroopa riigid astuma järgmiseid samme. Ukraina vajab kindlust, et ta liigub edasi Euroopa Liidu liikmesuse teel, siin on vaja astuda järgmiseid samme. Nii et on päris palju asju, mida saame Euroopas ise teha. Nii et mitte ainult Ameerika veenmise peale ei peaks meie poliitiline kapital praegu kuluma," rääkis ta.

Julgeolekugarantiidest rääkides on oluline rõhutada, et need garantiid peavad olema päris, mitte sellised nagu Budapesti memorandumis. "Ainuke tõsiseltvõetav garantii Euroopas on NATO liikmesus. Kui seda mingil poliitilisel või muul põhjusel pole võimalik homme või sel päeval kui relvad vaikivad anda, siis tuleb leida midagi, mis annab selle sisu maksimaalses ulatuses siiski kätte. Vastasel juhul ei ole mõtet kasutada sõna julgeolekugarantiid."

Vseviov rõhutas, et ei maksa loota, et Putin on mõnetunnise vestluse järel täielikult muutnud oma seisukohti. "Kui ta seda teeb, lõpetab esimesena rakettide laskmise Ukraina laste pihta."