Alexela juhatuse esimees Marti Hääl tegi hiljuti postituse, kus kutsus üles võtma kasutusele kiireid lahendusi, et vähegi pidurdada elektrienergia kogukulu "pretsedenditut kasvu".

Hääl tõi välja rea lisakulusid, mis on tekkinud viimasel ajal kas energiafirmadele või süsteemioperaator Eleringile ning mis jõuavad ühte või teist teed mööda lõpuks tarbijani.

Näiteks desünkroniseerimise tõttu kallines veebruaris bilansienergia ehk süsteemi tasakaalus hoidmiseks kaubeldava elektrienergia hind kolm korda ning tarbijateni jõuab ühel hetkel nii see kulu kui ka elektrihinna suur vahe Soomega, millest tekkinud kulu maksid energiafirmad veebruaris omast taskust, märkis Hääl.

Veebruaris, mil elektri hind tõusis Eestis väga kõrgele, kasvas keskmise elektrihinna erinevus Soomes ja Eestis kohati üle 100 euro megavatt-tunni kohta. Elektrihinna erinevuse riskimaandamiseks kaubeldakse FTR-ide ehk hinnariski maandamise instrumentidega. Kuivõrd suurema ehk 650-megavatise ülekandevõimsusega Estlink 2 on vähemalt augusti alguseni remondis, siis müüb Elering FTR-e vaid Estlink 1 (350 megavatti) mahus.

Eleringist öeldi, et nad saavad FTR-e müüa kuni ülekandevõimsuse mahus ning Estlink 1 võimsuse mahus on FTR-e ka müüdud. Kuna Estlink 2 on praegu katki, siis ei saa Elering praegu müüa kuiseid FTR-i võimsuseid. Aastased FTR-i võimsused on oksjoni vahendusel müüdud ning turuosaliste käes, lisati süsteemioperaatorist.

Riskimaandamise instrumente rahastatakse ülekoormustasust ja nende abil saavad elektrimüüjad pakkuda fikseeritud hinnaga elektripakette.

Sagedusreservidele kuluv summa käib üles-alla

Teiseks tarbijat kummitav lisatasu on seotud sagedusreservidega. Et elektrisüsteemis tagada igal hetkel vajalik sagedus, on vaja osa tootmisvõimsust hoida selle jaoks reservis ning neid reserve ostab Elering päev ette selleks veebruaris avatud turult.

Ostmiseks on arusaadavalt vaja raha. Veel eelmise nädalani oli jõus plaan, et niinimetatud üleminekuperioodil ehk 1. juulini võtab Elering selle jaoks raha nendele laekuvast ülekoormustasust ning seejärel hakkavad selle eest maksma elektritootjad ja -tarbijad ning plaani järgi oli kummagi tasu 5,31 eurot megavatt-tunni ehk 0,53 senti kilovatt-tunni eest. Eelmisel nädalal leppis aga valitsus kokku, et Elering tasub sagedusreservide hankimise eest aasta lõpuni ning kasutab selleks ülekoormustasu.

Hääle sõnul ei pruugi paika pidada Eleringi prognoos, et sagedusreservidele kulub aastas 60 miljonit eurot, vaid et see summa võib olla suurem. Ka Eleringist öeldi, et tegelik kulu selgub turu pakkumiste põhjal ja jooksvalt ning et see võib erineda sellest, milliseks seda eelmisel aastal prognoositi. 

Veebruaris, kui sagedusreservide turg alles avanes, kulus Eleringil sagedusreservide ostmise peale umbes kolm miljonit eurot, ütles ERR-ile Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. Märtsis oli kulu juba selgelt suurem, ligikaudu 11 miljonit.

Kuluerinevuse peamiseks põhjuseks on reservide vähene pakkumine. Näiteks oli märtsis osalises hoolduses Leedu Kruonise pumphüdroelektrijaam.

Sapp ütles, et lisaks osalevad Läti hüdro- ja gaasiressursid reservide turul prognoositust vähem. "Selles küsimuses on Läti kolleegidega arutelud käimas, kuidas pakkumist suurendada," märkis ta.

Sapp lisas, et uue turu käivitamisel on ootamatused tavapärased ning et olukord peaks lähikuudel paremaks muutuma. "Töötame Läti-Leedu kolleegidega selle nimel, et turul pakkumist suurendada. Näiteks on järgnevatel kuudel lisandumas nii taastuvenergia põhiseid reservide pakkujaid kui ka akusid," lausus ta.

Tulevane sagedusreservi tasu määr pole veel kindel

Nagu öeldud, otsustas valitsus, et sagedusreservide eest tasumine lükkub elektritarbija jaoks vähemalt järgmise aastani. Kuid see, et tasu on praeguse plaani järgi näiliselt kaheks jagatud, tarbija ja tootja kanda, ei tähenda, et ka tegelikkuses see nii toimima hakkab: nagu märkis Hääl, lisab elektritootja oma osa tasust elektri omahinnale ja see tähendab, et lõpuks maksab kogu tasu kinni ikkagi tarbija.

Ja kui juhitavate tootmisvõimsuste defitsiit siin regioonis kiiresti ei leevendu, võib sagedusreservide tasu tarbija jaoks veelgi kasvatada, märkis Hääl.

Regulatsiooni järgi ei tohi Elering kui süsteemihaldur reservide hankimisel ise sellelt mingit tulu teenida. Kui palju elektritootjad ja -tarbijad tegelikult hakkavad tulevikus sagedusreservide hankimise ehk bilansitasu igakuiselt maksma, peab Elering avaldama kaks kuud enne selle kehtima hakkamist.

Sappi sõnul võib tasu suurus (5,31+5,31 eurot megavatt-tunnist) muutuda. "Vajadusel uuendame bilansiteenuse tasu vastavalt sagedusreservide tegelikule kulule. Teenuse tasu rakendatakse vastavalt tarbimise ja tootmise mahule ja kuna need muutuvad kuust kuusse, siis igakuiselt kogutav teenustasu kokku kuude võrdluses ei ole sama," lausus ta.

Ülekoormustasu kasutamine tekitab vastakaid arvamusi

Peaminister Kristen Michal ütles eelmisel nädalal, et Eleringil kulub aasta teises pooles sagedusreservide eest tasumiseks suurusjärgus 30 miljonit eurot ehk temagi lähtus Eleringi prognoosist, et aastas kulub sellele 60 miljonit.

Ülekoormustasu, millest Elering sel aastal sagedusreservide ostmise eest tasub, kogub Elering aastas üle 100 miljoni euro. Eleringi pool eelmisel nädalal saadetud andmete järgi on nad ülekoormustasu kogunud aastatega kokku 643 miljonit eurot, millest eelmise aasta lõpuks oli alles 337 miljonit.

Ülekoormustasu on raha, mis tekib erinevate elektri hinnapiirkondade, näiteks Eestis ja Soome, vahelise börsihinna erinevuse tõttu. Elektribörsi operaator jagab selle süsteemihalduritele, nagu Elering. Euroopa regulatsioonide järgi tuleb ülekoormustasu kasutada eelkõige elektriülekandevõimsuste säilitamiseks ja uute rajamiseks.

Eleringist öeldi, et nõnda, ülekoormustasu eest investeeringuid tehes, ongi eesmärgiks hinnavahe vähendamine hinnapiirkondade vahel ning kui lõpuks selle tagajärjel hinnavahe kaob, kaob ka ülekoormustasu.

ERR kirjutas märtsis, et Eesti tarbijani jõuab elekter põhivõrkude võetava ülekoormustasu tõttu mitu korda kallimalt, kui Soome tootjad seda välja müüvad. Eesti Energia juhi Andrus Durejko sõnul ei ole sarnane süsteem mõistlik ega ühiskonnale kasulik.

Samuti on välja pakutud, ka Marti Hääle poolt, et ülekoormustasu võiks kasutada selleks, et elektritarbijate kulu, näiteks võrgutasu madalamale tuua või vähemalt hoida seda tõusmast. Eleringi sõnul on need kaks asja nagunii seotud, sest ülekoormustasu saab võrgutasu vähendamiseks kasutada kõige paremini nii, et rajada ülekandevõimsusi. Kui selleks ülekoormustasu ei kasutataks, tuleks investeeringuteks raha võtta võrgutasust ja seda seetõttu tõsta.

"Kui investeeringut rahastatakse võrguteenuse tasudest, suureneb Eleringi reguleeritud varade maht ning võrguteenuse hind peab katma lisaks investeeringule ka omaniku oodatava tulu ja võimalikud laenukulud. Seega on ülekoormustasust tehtavad investeeringud elektritarbijate jaoks soodsamad kui investeeringud, mis rahastatakse võrgutasust," märgiti Eleringist.

Ülekoormustasu selliselt kasutamine on elektritarbija vaatest üle paljude aastate kõige soodsam isegi juhul kui lühiajalisest vaatest tulenevalt oleks kiusatus kogutud raha koheselt ära kasutada ajutiseks võrgutasu langetamiseks, lisati ettevõttest.

Hääl aga kahtleb, kas uute ülekandevõimsuste, nagu Estlink 3 või Eesti-Läti neljanda ühenduse, rajamine on ikka kõige mõistlikum viis varustuskindluse ja madalama hinna tagamiseks.

"Või tuleks investeerida hoopis suuremat paindlikkust ja kõrgemat lisandväärtust pakkuvatesse tootmis- ja salvestusvaradesse Eestis. Aga seda saab finantseerida siis juba palju efektiivsemalt kui 10+ aastat varem kogutud tarbija ettemaksust (ülekoormustasu – toim.)," märkis Hääl.

Elektriarvele tekib ka saartalitlustasu

Varutuskindlus tuleb tagada aga ka ilma välisühendusteta ehk niinimetatud saartalitluse olukorras. Et saartalitlusvõimet hoida, on omakorda vaja raha ning seda raha on plaanis hakata koguma tarbija käest. Riigikogus on vastav eelnõu esimese lugemise läbinud.

Saartalitlus tähendab seda, et vajadusel on üksnes Eesti territooriumil asuvad tootmisvõimsused suutelised tagama elektrisüsteemi iseseisva toimimise. Need võimsused on praegu ja ka järgmistel aastatel põlevkivielektrijaamad, mis aga ei teeni enam elektriturult piisavalt, et omanik ehk Eesti Energia neid turul ka edaspidi hoiaks. Seega peaks riik, kes on praegu pannud Eesti Energiale kohustuse hoida neid jaamu reservis 2026. aastani, kohustust pikendama, ent Eesti Energia soovib, et see aastas kümnetesse miljonitesse ulatuv kulu kompenseeritaks.

Eesti Energia on aastaseks kuluks hinnanud 40 miljonit eurot.

Eelnõu järgi on saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu 34 miljonit eurot aastas, mis toob tarbijatele kaasa elektriarvete suurenemise umbes 2,4 protsendi võrra ehk 0,42 senti kilovatt-tunni kohta. Elektriarvel hakatakse eraldi reana välja tooma tasu saartalitlusvõime tagamise teenuse kulu eest.

Saartalitlusvõime tagamiseks teeb Elering riigihanke, kuhu võivad pakkuda tootmisüksusi kõik Eesti elektritootjad, kes vastavad tingimustele. Tehnilised tingimused ja hankimise põhimõtted plaanib Elering esitada avalikule konsultatsioonile 2025. aasta mai-juuni jooksul ning riigihange toimub augustis-oktoobris. Peamine tingimus on see, et elektritootja peab olema saartalitluse olukorras võimeline pakkuma järjest tootmisvõimsust kümme päeva.

Hääl märkis, et sagedusreservide hankega soovib Elering tellida 500 megavatti uusi juhitavaid võimsusi ning hanke tingimusi arvestades saab prognoosida selle kogukuluks aastas ühiskonnale 120 kuni 150 miljonit eurot.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et tegemist on lühiajalise meetmega ning saartalitluses kättesaadavuse teenust hangitakse hiljemalt alates 2026. aasta algusest kuni vajaduse äralangemiseni, mis saab juhtuda tulevikus kas teist tüüpi reservvõimsuse mehhanismi loomisel (näiteks strateegiline reserv) või turuülese võimsusmehhanismi rakendamisel.

Saartalitlustasu peakski seega kehtima hakkama järgmisel aastal.