Pea 70 aastat tagasi loodi Rocca al Maresse vabaõhumuuseum ja aastate jooksul on sinna üle Eesti toodud nii erinevaid talutaresid, kirikuid kui ka nõukaaegne kolhoosimaja. Muinsuskaitse all olev ja nüüd renoveerimisele minev šveitsi villa aga on ehitatud just kohapeal ja on üks väheseid hooneid, mis on säilinud omaaegsest piirkonnale nime andnud suvemõisast.

"Selle maja ajalugu ulatub 1870. aastasse, mis siis perepärimuse järgi kingiti väidetavalt pulmakingina või pulmade puhul Arthur Girard de Soucanton´i pojale Etiennile ja tema abikaasa Olgale," lausus vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri juht Vivian Siirmann.

Hoone algne lahendus on suuresti teadmata, sest kuna tegu oli Tallinnast väljas asuva krundiga, siis ehitusprojekti polnud vaja ja kooskõlastusi samuti mitte. Villa on ehitatud šveitsi mägaimaja stiilis.

"Tal on avatud palgid, ta ei ole kaetud laudisega, siin kunagi oli ümber ka täielikult ringrõdu, mis meenutab rohkem selliseid šveitsi mägimaja kauneid vaateid. Loomulikult ka puitdekoor ja laiad räästad. Sellises stiilis ta mõjub üsna eripärasena Eesti arhitektuuri ajaloos," sõnas Siirman.

Uuringute käigus on selgunud, et pere kasvades on maja suuremaks ehitatud, aga päevavalgele tulid ka ajaloolised tapeedid.

"Kuna Girard de Soucantonid olid kaupmehed ja töösturid 19. sajandi lõpus, siis nendel on olnud ka Eesti esimene tapeedivabrik, mis asus praeguse Tallinna perekonnaseisuameti taga Lutheri kvartalis ja seal tegutses tapeedivabrik, mis andis märkimisväärset toodangut," lisas maaarhitektuuri juht.

Vabriku arhiiv on küll säilinud koos toodete detailsete kirjeldustega, kuid ilma näidisteta. Eeldatavasti kasutasid Girard de Soucantonid oma vabriku tapeete suvemõisas ehk vähemalt ühe tapeedi näidis on arhiivis nüüdsest olemas.. Renoveerimine peaks esialgsete plaanide kohaselt lõppema järgmise aasta lõpus ning baltisaksa ekspositsioon loodetakse avada 2027 aasta suveks. Lisaks villale on kavas taastada ka sealne haljastus.

"Siin peaks olema keeglirada, siin peaks olema loomulikult kogu see haljastus, mis ühe mõisakompleksi juurde käib ja mis näeb loomulikult teistsugune välja kui talumajade juures on. Loodame, et me saame ka triiphoone ja kunagi on olnud purjeriidest suvine telk, kus siis väljas söödi ja pidu ka peeti," ütles Eesti vabaõhumuuseumi juht Tanel Veeremaa.

Omal ajal oli Rocca al Mare keeglirada väga populaarne. Kui menukaks vanaaegne keegel muuseumikülastajate seas kujuneb, näitab aeg, sest kurikaid tuleb nii nagu omal ajal mängijatel ise püsti panema hakata.