Ajaleht The Washington Post kirjutas pühapäeval, et nende andmetel on Pentagon koostanud plaane, mis näevad ette mitme tuhande rahvuskaartlase saatmist riigi suuruselt kolmandasse linna juba septembris. Ajaleht viitab asjaga kursis olevatele, kuid anonüümseks jäänud ametnikele.

Pentagon keeldus teateid kinnitamast.

"Me ei spekuleeri tulevaste operatsioonide teemal," ütles anonüümsust palunud kaitseametnik. "Kaitseministeerium on planeeriv organisatsioon ja teeb pidevalt koostööd teiste ametkondadega, et koostada plaane föderaalsete varade ja personali kaitsmiseks."

Teated ilmusid pärast seda, kui Trump saatis sel kuul rahvuskaardi Washingtoni. Ühe teise kaitseametniku sõnul hakatakse sealsetele üksustele peagi väljastama ka relvi.

Trump teatas reedel, et sarnane saatus ootab ees ka Chicagot ja New Yorki – mõlemad on suurlinnad, mida juhivad demokraadid.

"Me teeme oma linnad väga-väga turvaliseks," ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele. "Ma arvan, et järgmisena võtame ette Chicago ja seejärel aitame New Yorki."

CNN-i anonüümsete allikate kohaselt sarnaneks võimalik väeüksuste paigutamine Chicagosse Trumpi vastuolulise juunikuise operatsiooniga Los Angeleses, kuhu ta saatis osariigi vastuseisust hoolimata 4000 California rahvuskaartlast ja 700 tegevväelasest merejalaväelast.

Samuti toetaks see immigratsiooni- ja tolliameti laiendatud operatsioone dokumentideta sisserändajate vastu.

Illinois osariigi kuberner J. B. Pritzker ja Chicago linnapea Brandon Johnson, kes mõlemad on demokraadid, lükkasid selle idee otsustavalt tagasi.

"Donald Trump ja MAGA vabariiklased üritavad näidata oma erakonda "seaduse ja korra" kaitsjana," postitas Pritzker sotsiaalmeediaplatvormil X. "See ei saaks tõest kaugemal olla."

Raadiojaama WBEZ Chicago teatel ütles Pritzker, et avalik julgeolek on Trumpi administratsiooni rünnaku all.

Johnsoni sõnul pole Chicago saanud Trumpi administratsioonilt vägede paigutamise kohta ühtegi ametlikku teadet ning nimetas sellist tegevust koordineerimatuks, tarbetuks ja ebamõistlikuks.

Chicago politsei andmetel registreeriti linnas 2024. aastal 573 tapmist, mis on kaheksa protsenti vähem kui aasta varem.