Leedu parlament liikus edasi Ruginiene kinnitamisega peaministriks

Leedu parlament andis teisipäeval oma heakskiidu riigi tulevasele tõenäolisele peaministrile Inga Ruginienele, lõplikult kinnituse peab ta saama septembris, kui seim hääletab tema valitsuse programmi üle. Uue valitsuse moodustavate Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei (LSDP), erakonna Nemunase Koidik ning Leedu Talurahva ja Roheliste Liit koos Kristlike Perede Liiduga juhid allkirjastasid esmaspäeval valitsuskoalitsiooni moodustamise lepingu.
Leedu parlament hääletas teisipäeval lahkuva valitsuse sotsiaalministrile Ruginienele õiguse andmise poolt moodustada uus kabinet, mis viib ta valitsuse juhtimisele sammu lähemale.
Valitseva Sotsiaaldemokraatliku Partei esindaja Ruginiene peab veel saama presidendilt oma kabineti koosseisule heakskiidu ning septembris toimub parlamendis teine hääletus, et kinnitada selle programmi.
44-aastane endine ametiühingujuht liitus kabinetiga alles 2024. aastal ja on rambivalgusesse sattunud pärast seda, kui senine peaminister Gintautas Paluckas eelmisel kuul ootamatult tagasi astus seoses oma ärisidemetega oma vennanaisele kuuluva ettevõttega.
Ruginiene on öelnud, et jätkab Leedu toetust Ukrainale ja Paluckase valitsuse lubadusele kulutada järgmise paari aasta jooksul viis kuni kuus protsenti sisemajanduse koguproduktist kaitsele.
Kuni uue kabineti ametissevannutamiseni on peaministri kohusetäitja rahandusminister Rimantas Šadzius.
Parteide fraktsioonijuhid allkirjastasid koalitsioonileppe
Erinevalt eelmisest aastast ei allkirjastanud esmaspäeval dokumenti mitte erakondade juhid, vaid seimi fraktsioonide esimehed. Sotsiaaldemokraadid kutsusid uude enamusse oma eelmise koalitsiooni partneri Nemunase Koidiku ja varem opositsioonis olnud Talurahva ja Roheliste Liidu. Eelmise koalitsiooni kolmas liige, Demokraadid Leedu Eest, jäeti kõrvale.
Uuel valitsuskoalitsioonil on 141-kohalises seimis 82 saadikut. Nagu eelmiseski koalitsioonis, on sotsiaaldemokraatidel suurim osakaal 52 saadikuga, Nemunase Koidikul on 19 ning Talurahva ja Roheliste Liidul koos Kristlike Perede Liiduga 11 kohta.
Viimane fraktsioon ei ole erakondliku kuuluvuse poolest ühtne: sinna kuulub kuus Talurahva ja Roheliste Liidu liiget, kolm Leedu Poolakate Valimisaktsiooni – Kristlike Perede Liidu liiget ja kaks parteitut saadikut.
Väljaanne Politico tõdes, et sotsiaaldemokraatide partnerid uues valitsuses võivad tekitada valitsemisel probleeme. Nemunase Koidik on parempopulistlik erakond, Leedu Talurahva ja Roheliste Liit astub aga uude valitsusse koos oma probleemsete partneritega, Leedu Poolakate Valimisaktsiooni ja Kristlike Perede Liiduga, mida juhib Waldemar Tomaszewski. Viimane on olnud valitsuse pikaajaline kriitik selle Venemaa sõjalist agressiooni vastustava poliitika suhtes ning tauninud ka riigi poolt Venemaa telekanalite keelustamist. Valitsuse liikmeteks on kaks sõltumatut parlamendiliiget: Ignas Vėgėlė, kes on häälekas COVID-19 vaktsineerimise vastane, ja Rimas Jonas Jankūnas.
Koos lepinguga allkirjastati viis lisa.
Üks lisadest kohustab koalitsiooni toetama peaministri kandidaadina sotsiaaldemokraat Ruginienėt ja parlamendi esimehe kandidaadina sotsiaaldemokraat Juozas Olekast, kes asendab Saulius Skvernelise parteist Demokraadid Leedu Eest. Nemunase Koidik esitab parlamendi esimese aseesimehe kandidaadi.
Koalitsioonilepingu kohaselt säilitavad sotsiaaldemokraadid kontrolli üheksa ministeeriumi üle: neile jäävad rahandus-, kaitse-, kultuuri-, sotsiaalkindlustus-, transpordi-, tervishoiu-, haridus- ja spordi-, välis- ja siseministri koht. Nemunase Koidik hakkab juhtima kolme: keskkonna-, põllumajandus- ja energeetikaministeeriumi. Põllumehed ja Rohelised saavad koos oma liitlastega majandus- ja justiitsministeeriumi.
Teises lisas on loetletud neli küsimust, milles Talurahva ja Roheliste Liidu ning Kristlike Perede Liidu liikmetelt ei oodata koalitsiooni toetamist. Nende hulka kuuluvad tsiviilpartnerluse ja samasooliste abielu seadustamine ning reproduktiivtervishoiu seaduse muudatused.
Koalitsiooni väljatoodud prioriteetide hulka kuuluvad elanikkonna kaitsmine väliste ohtude eest, piisava kaitseväelise rahastuse tagamine, kodumaise ettevõtluse edendamine, perede ja lastekasvatamise tingimuste parandamine, huvihariduse ja lapsetoetuste rahastamise suurendamine, tasuta toit algkoolilastele, võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ning investeeringud teedesse ja säästvasse energiasse.
Koalitsioon lubab tõsta sissetulekuid, peatada ajutiselt kütuseaktsiisi tõusu ning tõsta aktsiise tubakale, alkoholile, e-sigarettidele ja nendega seotud toodetele.
Samuti kohustutakse vastu võtma tegevuskava ksenofoobia, antisemitismi ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemiseks.
Koalitsioon lubas jätkata Ukraina toetamist. "Kohustume kiiresti ja tõhusalt rakendama vajalikke meetmeid, et tagada Leedu julgeolekuvajadused ning pakkuda Ukrainale tugevat toetust võitluses Venemaa agressiooni vastu ja teel integratsioonile Euroopa Liidu ja NATO-ga," seisab allkirjastatud dokumendis.
Uus koalitsioon moodustati pärast sotsiaaldemokraat Gintautas Paluckase tagasiastumist peaministri ametist 31. juulil seoses teda tabanud süüdistustega, et tema ja ta äripartneri ettevõte sai ajal, mil Paluckas oli juba peaminister, riigile kuuluvalt pangalt soodsatel tingimustel 200 000 eurot laenu. Sotsiaaldemokraadid esitasid tema asemele poliitilise uustulnuka, pikaaegse ametiühingutegelase Inga Ruginienė.
Uus koalitsioonilepe allkirjastati enne teisipäevast hääletust Ruginienė nimetamise üle järgmiseks peaministriks.
Saadik: kaitsekulude lubadus pannakse kirja Leedu valitsusprogrammi
Leedu uus koalitsioonilepe ei sea eesmärgiks kulutada lähiaastatel kaitsele 5–6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), kuid see lubadus kirjutatakse sisse järgmisesse valitsusprogrammi, ütles esmaspäeval sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni juht Remigijus Motuzas.
Tema sõnul paneb uus koalitsioonilepe suurt rõhku Leedu julgeolekule.
Dokument kohustab koalitsiooni tagama kaitsevaldkonna rahastuse, mis vastab Leedu relvajõudude sõjalisele nõuandele, ning kindlustama ka riigi kaitseks vajaliku rahastuse mittesõjalises sektoris.
Siiski ei määratle see konkreetset rahastamise sihttaset.
Motuzase sõnul sätestatakse konkreetne kohustus kaitsekulutuste osas valitsusprogrammis.
"Lisame koalitsioonileppesse klausli, et valitsusprogrammi kohustused on koalitsioonileppe lahutamatu osa ja vastupidi," ütles ta.
Leedu riigikaitsenõukogu on otsustanud taotleda 2030. aastaks kaitsevaldkonda juurde 12–13 miljardit eurot, mis tõstaks kaitsekulutused 5–6 protsendini SKP-st.
Uus valitsusprogramm koostatakse, kui Ruginienė on peaministriks kinnitatud.
Nauseda: luureteave lubab Ruginienel peaministriametisse asuda
Leedu presidendi Gitanas Nausėda sõnul lubab talle Inga Ruginienė kohta esitatud luureteave sotsiaaldemokraatide peaministrikandidaadil sellele ametikohale asuda.
"Riiklik julgeolekuamet (SSD) on teinud tõepoolest palju tööd ja praeguse info põhjal on nad jõudnud järeldusele, et puuduvad sidemed, mis kujutaksid ohtu riigi julgeolekule," ütles Nausėda teisipäeval uudisteraadiole Žinių Radijas antud intervjuus.
"Usun, et selle avalduse põhjal saame järeldada, et olemasolev teave lubab Ruginienėl sellele ametikohale asuda," lisas ta.
Eelmisel nädalal ütles Nausėda telekanali TV3 uudistesaatele antud intervjuus, et on saanud luureteenistustelt teavet, mis viitab sotsiaaldemokraatide peaministrikandidaadi abikaasa tegevusega seotud riskifaktoritele.
Ta väitis toona, et Vismantas Ruginise ettevõtetel on olnud omanikke, kes on avalikult deklareerinud oma Venemaa-meelseid vaateid, kuid Ruginienė abikaasal endal ei olnud nende isikutega kontakte ega ärisuhteid.
Eelmisel nädalal palusid opositsioonis olevad konservatiivid julgeolekuametil esitada sama ettekande Ruginienė kohta, mille oli saanud ka president.
Luureamet keeldus dokumendi esitamisest luureandmetele viidates, kuid kinnitas, et Ruginienė lähikond riigi julgeolekut ei ohusta.
Nausėda ütles Žinių Radijasele, et ka tema ei saa esitatud teavet avalikustada.
"Nagu iga välisturgudel tegutseva ettevõtja puhul, on ka siin teatud potentsiaalseid riske, mida võidakse tähelepanuta jätta, kuid kui me räägime peaministri ametikohast, tuleb kõiki sidemeid ja riske hinnata igast küljest," ütles president.
Seim hääletab teisipäeval Ruginienė peaministriks nimetamise üle.
Opositsioon kritiseerib teda poliitilise kogemuse ja pädevuse puudumise pärast valdkondades, mis ei ole seotud sotsiaalkindlustusega.
Nausėda sõnul asuvad Leedus peaministrid tavaliselt ametisse ilma varasema sarnase kogemuseta ning ta väitis, et Ruginienė uudishimu ja ambitsioonikus aitavad teda tema töös.
Riigipea sõnul on Ruginienė sotsiaaldemokraatide seas oma mõjuvõimu kasvatamas ning erakond ise on huvitatud tugevast ja sõltumatust peaministrist.
"Erakonna edu, reitingud ja kuvand sõltuvad tema tulemuslikkusest. Seega on erakond kindlasti huvitatud temasse investeerimisest ning talle kõigi vajalike garantiide ja tegutsemisvabaduse andmisest, et ta saaks edukalt töötada ja õigustada erakonna usaldust," ütles Nausėda.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: BNS, Reuters











