"Eesti on vaba ja põhimõtetega riik, kes on valmis seda vabadust ja neid põhimõtteid edendamise kõrval ka kaitsma. Selle eest teile kõigile suur tänu," ütles riigipea suursaadikutele.

President tõi esile, et meie välispoliitika keskmes on julgeolek selle täies tõsiduses: "Naaberriik Venemaa peab Ukrainas jätkuvalt vallutussõda, sõda ilma halastuseta. Vahendiks hirm ja õud. Eesmärgiks Ukraina rahva alistamine, suuremas plaanis demokraatliku maailma nõrgestamine ja uute maailma suunavate põhimõtete peale sundimine. Põhimõtete, mis tunnistavad vaid jõudu ja väiksemate arvel tehtavaid suurriiklike tehinguid. Säänses maailmas ei pruugi meil kohta olla, mispärast on kogu meie tegevus, seniks kuni Putin ja tema Venemaa pole taltunud ning muutnud oma arusaamu maailmast, eksistentsiaalse alatooniga."

Riigipea rõhutas NATO ja Euroopa Liidu otsuste tähtsust, sealhulgas kaitsekulutuste suurendamist ning valmisolekut reageerida uutele ohtudele.

Presidendi sõnul on Eesti diplomaatia oluline ka globaalselt: "Meie suhtlusring ei ole enam lähiümbrus või piirkond. Me räägime ja meiega tahavad rääkida inimesed üleilma – Botswanas, Kiribatil, Indias, Namiibias, Vietnamis, Singapuris, Uus-Meremaal, Dominikaani Vabariigis, Tšiilis," märkis ta ja lisas, et asi pole ainult suhtlemises, vaid ka majandus-kaubandusvõimaluste laiendamises.

Samuti rõhutas president Karis Põhjala ja Balti koos tegutsemise olulisust.

Lõpetuseks märkis riigipea, et Eesti järgmine eesmärk on ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesus.

"Tänases hüplikkus maailmas on inimeste õigused ja vabadused nagu meie neid tunneme ja austame, kui mitte ohus, siis surve all kindlasti. Ühelt poolt ideoloogiline fundamentalism, teiselt poolt äärmuslik populism on hakanud Inimõiguste deklaratsiooniga kokkulepitud põhimõtteid murendama. Seepärast pole meie, oma ajaloos teistkordne nõukogu liikmesus, tähtis mitte ainult meile endile, vaid kogu demokraatlikule kogukonnale," rääkis president.