"Mõned minutid tagasi tulistasime laeva, narkolaeva, selles oli palju narkootikume," ütles Trump teisipäeva õhtul Valges Majas ajakirjanikele, lisades, et laev tuli Venezuelast.

Hiljem jagas ta oma Truth Social platvormil videot, mis näis olevat droonivideo kiirpaadi plahvatusest ja seejärel süttimisest merel.

"Rünnakus hukkus 11 terroristi. Ükski USA sõjaväelane selles rünnakus vigastada ei saanud," ütles Trump. Tema sõnul tuvastas USA sõjavägi, et laeva meeskond kuulus Venezuela kuritegelikju jõuku Tren de Aragua, mille USA veebruaris terroristlikuks rühmituseks kuulutas. Ta kordas väiteid, et Tren de Araguat kontrollib Venezuela president Nicolás Maduro. Venezuela on sellised väited tagasi lükanud.

Venezuela kommunikatsiooniminister Freddy Nanez vihjas sotsiaalmeedia postituses, et Trumpi jagatud video on loodud tehisintellekti abil.

Uudisteagentuur Reuters viis läbi video esialgse kontrolli, sealhulgas vaatas selle elemendid üle manipuleerimise tuvastamise tööriista abil, mis ei näidanud manipuleerimise märke. Põhjalik kontrollimine võtab aga rohkem aega, lisas Reuters.

Pentagon ei ole rünnaku kohta üksikasju avaldanud, sealhulgas milliseid narkootikume pardal oli ja kui palju ning ka selle kohta, kuidas rünnak läbi viidi.

Otsus Kariibi mere piirkonnast läbi sõitev arvatav narkolaev hävitada selle asemel, et see arestida ja selle meeskond kinni pidada, on väga ebatavaline ja meenutab USA võitlust selliste sõjaväeliste rühmituste nagu al-Qaeda vastu. "Narkootikumide vedamises kahtlustamine ei too kaasa surmanuhtlust," ütles vabaühenduse Defense Oversight Washingtoni-esinduse direktor Adam Isacson sotsiaalmeedias avaldatud postituses.

Ameerika Ühendriigid on viimastel nädalatel paigutanud Kariibi mere lõunaossa sõjalaevu eesmärgiga täita Trumpi lubadus võidelda narkokartellide vastu.

Teisipäevane rünnak näis olevat esimene selline sõjaline operatsioon piirkonnas.

Hegseth: kartellide vastu on oodata täiendavaid operatsioone

USA kaitseminister Pete Hegseth ütles kolmapäeval, et sõjalised operatsioonid narkokaubitsejate vastu ei lõpe teisipäeval Venezuelast pärit laeva vastu toimunud rünnakuga.

"Meil on ressursse õhus, ressursse vees, ressursse laevadel, sest see on meie jaoks surmavalt tõsine missioon ja see ei lõpe ainult selle rünnakuga," ütles Hegseth telekanalile Fox News.

"Kõik teised, kes nendes vetes kaubitsevad ja keda me teame olevat narkoterroristid, seisavad silmitsi sama saatusega," hoiatas Hegseth.

Ajakirjanikega vesteldes ütles riigisekretär Marco Rubio: "Need konkreetsed narkootikumid olid tõenäoliselt teel Trinidadi või mõnda teise Kariibi mere riiki. Piisab, kui öelda, et president asub rünnakule narkokartellide ja narkokaubanduse vastu Ameerika Ühendriikides."

Kariibi merel asub seitse USA mereväe laeva  

Piirkonnas on või peaks sinna peagi saabuma seitse USA sõjalaeva koos ühe tuumajõul töötava kiire ründeallveelaevaga, laevade pardal on kokku üle 4500 mereväelase ja merejalaväelase.

Kuigi USA rannavalve ja mereväe laevad käivad samas piirkonnas regulaarselt, ületab praegune koosseis nende tavapärast kohaolekut.

Mõned piirkonnas asuvad sõjalaevad, sealhulgas USS San Antonio, USS Iwo Jima ja USS Fort Lauderdale saavad kanda õhusõidukeid, näiteks helikoptereid, teised aga ka tiibrakette Tomahawk. USA ametnike sõnul on USA relvajõud lennutanud piirkonnas luureandmete kogumiseks ka luurelennukeid P-8. Need on lennanud rahvusvaheliste vete kohal.

Trumpi otsus Maduro sihikule võtta on tekitanud Caracases ärevust, et vägede koondamise tegelik sihtmärk võib olla nende valitsus.

Eelmisel kuul kahekordistas USA vaevatasu teabe eest, mis viiks Maduro vahistamiseni, 50 miljoni dollarini, süüdistades teda sidemetes narkokaubanduse ja kuritegelike rühmitustega.

Venezuela ametnikud on korduvalt öelnud, et Tren de Aragua ei ole enam nende riigis aktiivne pärast seda, kui nad selle 2023. aastal vanglareidi käigus hävitasid.