Pevkur esines teisipäeval riigikogu ees seoses strateegia "Eesti 2035" elluviimise seisuga. Saatejuht Andres Kuusk tõi välja, et opositsiooni sõnul keskendus kaitseminister riigikogu ees antud kõnes edusammudele, kuid möödunud nädalal oli riigikontroll kaitsevaldkonnas toimuvat teravalt kritiseerinud.

Pevkur vastas, et tegemist oli strateegia "Eesti 2035" ülevaatega ja tema sõnul on loogiline, et selle teemaline kõne keskendub sellele, mida on tehtud kaitsevõime suurendamiseks. "Näiteks Caesar liikursuurtükid on Eestisse jõudnud, K9 arvu on suurendatud, keskmaaõhutõrje on tellitud, kuidas me droonivastase võitlusega edasi liigume, drooniõpe koolidesse – ma võin järjest kõnest tuua väga palju näiteid. See ongi oluline. See ongi see, kuidas me Eesti kaitsevõimet ehitame," lausus ta.

Saatejuht märkis, et riigikontrolli kriitikast tekkinud skandaalist kerkis küsimus, kas kaitsevaldkonna raha on mõistlikult kasutatud.

"Võtame selle hirmu maha täna õhtul," vastas Pevkur. "Raha on mõistlikult kasutatud. Kõik need plaanid, mis on tehtud. Need plaanid on lähtunud, esiteks – kaitseväe vajadustest, teiseks – NATO-s kokku lepitud 20-aastasest võimearenduse plaanidest, ja kolmandaks – me ei tee hetkel Eestis valikuid vajaliku ja mittevajaliku vahel, vaid vajaliku ja vajaliku vahel."

Kaitseminister selgitas, et kaitsevägi ei saa kõike, mida soovib, vaid nii palju kui maksumaksja vahendid võimaldavad.

Saatejuht meenutas, et riigikontrolör Janar Holm rääkis möödunud nädalal, et probleemid raha kasutamisega ei ole vaid raamatupidamislikud – esines ka valesid ülekandeid ja muid probleeme.

Pevkur ütles, et ta ei ilusta olukorda.

"Nii suure süsteemi puhul, nagu on riigikaitse ülesehitus, kus meil on igapäevaselt 4000 tegevväelast, meil on igapäevaselt 2500 liitlast siin Eestis, meil on kaitseliidus 30 000 liiget, meil käivad liitlased siin õppustel, pluss reservväelased. Viimasel Siili õppusel oli 8000 võitlejat metsas – kui te need numbrid kõik kokku panete, siis loomulikult see süsteem on üüratult suur. Sokke, saapaid ja mütse on väga palju," rääkis Pevkur.

Ta tõi välja, et riigikaitse rahakott suureneb veelgi ning praegu ongi õige aeg detailselt toimuvat vaadata. "On selge, et kui riigikontroll ütleb, et varude inventeerimine tuleb üle vaadata, siis praegu, enne, kui meil tuleb uus suur rahaline kasv, ongi õige seda teha," ütles Pevkur.

Pevkur rõhutas, et kõik, mis riigi kaitseinvesteeringute keskus kaitseväele soetab, kaitseväeni ka jõuab.

Kaitseminister selgitas, et HIMARS-ite puhul ei ole USA esitanud klassikalises mõttes arvet, vaid riikide vaheline on mahukas kokkulepe. "Selle kokkuleppe alusel need inimesed, kes reaalselt raamatupidamisega tegelevad, peavad välja lugema, milline makse, millise graafiku alusel tuleb teha. Seda ma võin kinnitada, et kellelegi suvalisele ühtegi makset Eesti riik ei ole teinud," ütles Pevkur.

Ta lubas, et riigikontrolli jaoks tehakse asjad nii selgeks ja läbipaistvaks kui võimalik.  

Saatejuht küsis, mis põhjustel riigikontrollile lepinguid ei antud.

"Nii palju, kui ma olen praeguseks selgitusi küsinud, seal on arvatavasti olnud mingisugune kommunikatsioonihäire, küsisin, kaitseinvesteeringute keskuse käest, et kuidas see sai juhtuda. Selgitused on loomulikult detailides riigikontrollile vaja edastada, ei ole mingit küsimust, ja kui nad vajavad lepingutele juurdepääsu, siis nad selle saavad," vastas Pevkur.

Kaitseminister täpsustas, et lepingud, mida riigikontrollile ei esitatud, puudutavad Ukraina abi, mille rahastus tuleb Euroopast ja ka doonoritelt, kes tihti ei taha, et nende nimed kusagil figureeriksid. Pevkur kinnitas, et need lepingud on olemas ja riigikontroll need saab.

Opositsiooni üleskutsel tagasi astuda Pevkur ei plaani.