Valge Maja avaldas esmaspäeval peale USA presidendi Donald Trumpi ja Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu kohtumist Trumpi üksikasjaliku plaani, mis peaks tooma rahu Gaza sektorisse. Netanyahu ütles pressikonverentsil, et ta toetab rahuplaani ning et plaan tagab selle, et Iisraeli ei ähvarda enam Hamasi oht. Plaani järgi peab Hamas kõik pantvangid, nii elavad kui ka surnud, Iisraelile üle andma 72 tunni ehk kolme ööpäeva jooksul.

"See plaan esitab väga suuri nõudmisi Hamasile pantvangide tagasi andmiseks, eeldusel, et selle järel Iisrael hakkab tegema kõike seda, mida nad on ka seal oma visioonis lubanud. Netanyahu on öelnud "jah". Ta kindlasti tahab sinna juurde panna "aga". Tuleb siis vaadata  kui palju neid "agasid" seal on. Aga see on hetkel rohkem kui on öelnud Hamas, kes ei ole öelnud ei "jah" ega "ei"," ütles Arjakas.

"Kõik, mis puudutab Gaza demilitariseerimist, deradikaliseerimist, Iisraeli vägede välja tõmbumist, Gaza julgeolekukontrolli asendumist rahvusvahelise missiooniga, seal on väga palju küsimusi, sest tegelikult ei ole väga selge, kes seda tegema peaks ja kuidas seda tegema peaks ja millal. Need on kõik detailid, mille üle läbirääkijad Iisraelist ja Araabia riikidest hakkavad väga kõvasti vaidlema," lausus ta.

Arjakas ütles, et Hamasi võib selle plaani juures motiveerida lihtsalt soov ellu jääda. "Ma ei usu, et Hamasi võitlejad praegu tõsiselt loodavad sellele, et neil on võimalik Iisraeli vastases sõjas võitu saavutada. Nad võisid seda loota enne 7. oktoobrit, et Iisrael on selline kaardimaja, et puhun kergelt ja kohe hakkavad Iisraeli vastased jõud tegutsema ja kogu riik kukub kokku," lausus Arjakas.

"Mis me tegelikult oleme selle kahe aasta jooksul näinud, on see, et Iisrael peab aktiivset sõjategevust Gaza sektoris, aga on ka andnud tõsiseid lööke oma vaenlastele Hezbollah´s ja Iraani vastu, võitleb ka huthide vastu," sõnas ta.

"Ma ei usu, et Hamas arvab, et neil oleks võimalik sellest sõjast kuidagi puhtalt välja tulla. Küsimus on selles, et kas nad suudavad enda jaoks saavutada sellise olukorra, et see, mille nimel nad on kaks aastat võidelnud, et nad sealjuures jäävad ellu ja leiavad mingisuguse kompromissi selleks, et seda neile pakutavad võta või jäta diili alla neelata," rääkis Arjakas.

Arjakase sõnul oleks plaaniga nõustumine sisuliselt Hamasi kapitulatsiooniakt. "Alistumine lootuses, et Iisrael hakkab kinni pidama nendest rahukava teistest punktidest, ehk annab inimestele amnestia, lubab neile võib-olla läbipääsu kuskile kolmandatesse riikidesse, kui need kolmandad riigid on üldse valmis neid Hamasi liikmeid vastu võtma. Ja et Iisrael lubab sektorisse rohkem humanitaarabi, on nõus selle tehnokraatliku valitsusega, mis peaks sektori igapäevase elu haldamise üle võtma. Hamasi vaatest see lepe eeldab väga suurt head usku sellesse, et Iisrael teeb seda, mida ta on lubanud teha. Pigem seda usku Hamasi liikmetel ei ole. Samas on küsimus, kas nad näevad ka mingit positiivset tulevikustsenaariumit endale," lausus Arjakas.

"Hamasi liikmed võivad mõelda, et nende jaoks ei ole mingisugust tulevikku ja et nad on niikuinii hukule määratud ja parem on siis juba seda teha võideldes Iisraeli vastu. Aga nad võivad ka mõelda, et nende ellu jäämine kaalub üles selle Iisraeli vastase võitluse jätkamise. Ma hetkel ei hakkaks raha panema ennustustele, kas nad ütlevad jah või ei," ütles Arjakas.

See lepe viitab Arjakase sõnul sellele, et selle rahuplaani jõustamine võiks tuua kaasa tingimused, kus rahuprotsessi taasalgatamine Iisraeli ja palestiinlaste vahel võiks olla võimalik. "Ehk ta ei välista kahe riigi lahendust. See on hästi oluline araabia riikidele, et nad üldse annaksid sellele rahuplaanile oma heakskiidu. Araabia riigid tahavad ikkagi näha, et see palestiinlaste rahvuslik kehand sealt ära ei kao," sõnas Arjakas.

Arjakas ütles, et kui Hamas rahuplaanile alla ei kirjuta, siis sõda jätkub, nagu ta seni on toimunud – väga suurte ohvritega.