Mitmetes Euroopa pealinnades vaadati pühapäevaseid Tšehhi valimisi murega, sest valimiste favoriit - miljardärist endine peaminister Andrej Babiš - on mõnes mõttes tüüpiline parempoolne populist, kes enne valimisi andis märku, et ta ei toeta Ukraina mürsualgatust ja kõrgemaid NATO kaitsekulusid. Babiš valimised ka võitis ning võidukõnes nimetas ta ennast siiski euroopameelseks.

"Tahame päästa Euroopa. Tahame võita järgmisi valimisi ning me oleme selgelt euroopameelsed ja NATO-meelsed loomulikult," ütles Babiš.

Valimisvõidu järel lubas ta parlamendi 200 kohast 80 anda enda ANO partei valdusse ja koalitsiooni soovitakse luua kohalike paremäärmuslaste ehk SPD ja autojuhtide erakonnaga. Senine peaminister Petr Fiala tunnistas kaotust, kuid lubas võidelda riigi läänemeelse tuleviku eest.

"Ühte asja tahan ma avalikkusele selgelt öelda: ükskõik, millises rollis, ei vannu ma alla võitluses populismi ja ekstremismiga. Ma ei anna selles võitluses alla. Ei anna alla võitluses selle riigi saatuse nimel. Kellelgi ei tasu karta, et ma astun tagasi või väsin ära. Olen terve elu harjunud vähemuse arvamust esindama, aga võitlen, et see riik jätkaks demokraatliku, vaba ja kindlalt Lääne osana. Võitlen selle eest ka meie laste ja lastelaste nimel," ütles Fiala.

Hiljuti Eestisse nimetatud Tšehhi vabariigi suursaadik Zdeněk Beránek kinnitas aga kindlameelselt, et riigi välispoliitika on 35 vabadusaasta jooksul säilinud samal kursil ning nii jääb see ka tulevikus.

"Andrej Babiš ei ole poliitikas uustulnuk. Ta oli peaminister ka aastatel 2017-2021 ja tema valitsus polnud kindlasti venemeelne. Võin teile näite tuua. Ta saatis Prahast välja 12 Venemaa diplomaati, kui selgus, et GRU korraldas Vrbetice moonalao rünnaku 2014. aastal. See on üks näide. Tema valitsuse all on kaitsekulud läinud üles, ta külastas Eestit peaministrina, kui meie hävituslennukid osalesid Balti riikide õhuturbe missioonil. Lihtsalt näited, miks ma ütlen, et välispoliitika on väga läänemeelne ja baltimeelne ning kindlasti mitte venemeelne," sõnas Beránek.

Seda, et Euroopa Liidus võib töö keeruliseks minna, Beránek siiski servapidi möönab.

"Ühelt poolt ta väidab, et on väga euroopameelne ja NATO-meelne, nagu ka tema erakond. Samal ajal ta kritiseerib, mis on üsna tavaline, erinevaid Euroopa Liidu poliitilisi algatusi, mille vastu ta lubab olla, aga see ei tee temast venemeelset poliitikut," ütles Beránek.