Põhimaanteede neljarajaliseks ehitamisse investeerib riik järgmisel aastal tänavusega võrreldes üle kahe korra rohkem ehk 128 miljonit eurot. Järgmistel aastatel valmib neljarajalisi lõike Tallinnast Pärnu suunal ligi 45 kilomeetrit ning Tartu suunal üle 20 kilomeetri. Viimasel alustakse töid Mäo–Imavere lõigul. Teehoiukavasse lisatakse ka Tartu põhjapoolne ümbersõit ning Keila lõunapoolne ümbersõit.

"Kui sel aastal teehoiukava maht on umbes 180 miljonit, siis järgmine aasta on umbes 100 miljonit rohkem ja selles mõttes on rõõm, et teehoiukava ja riigiteede rahastamise madalseis on pöördunud. Järgmiseks neljaks aastaks 2026-2029 võiks olla teehoiukavas maht lausa üle miljardi. See suvel kinnitatud teehoiukava oli pisut üle 900 miljoni, ei omanud täielikult riigieelarve strateegia katet ja tõepoolest rõõm on see, et sügisel see kate nendele objektidele on leitud," lausus transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi.

Kruusateede tolmuvaba katte alla viimise eelarve kasvab järgmisel aastal tänavuselt kolmelt miljonilt eurolt 12 miljoni euroni. Rohkem vahendeid oleks vaja teede olukorra säilitamiseks.

"Seda säilitamiseks suunatud vahendite taset oleme suutnud hoida. Küll aga see tase võiks olla pisut kõrgem, sest viimasel paaril aastal see roopasügavuse ja defektide arvu näitajad on pööranud tõusule," ütles Lengi.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul aitas rahastust suurendada automaks ja selliseks see vähemalt praeguse valitsuse juures ka jääb.

"Põhi suurenemise allikas on mootorsõidukimaks ja keskmiselt aastas siis 85 miljonit euro on teede rahastuses raha juures. See läheb siis nii suurte 2+2 teede kui ka värske uudisena ka kruusatreede ümberehitusse tolmuvabaks," lausus Leis.

Järgmisel aastal peaks algama ka Saatse saapa ümberehitus. Taristuettevõtete liidu juht Tarmo Trei ütles, et teede arendamise rahastuse suurendamine on tervitatav, kuid säilitamise raha teehoiukavas piisavalt ei ole.

"Seal on keskeltläbi igaks järgnevaks neljaks aastaks eraldatud umbes 260 miljonit eurot, aga tegelik vajadus on läbi analüüsi hinnatud, et see peaks olema üle 500 miljoni. Säilitamine tähendab, et meie olemasolevad teed ja tänavad selles seisundis, mis nad on, säiliksid," ütles Eesti taristuehituse liidu tegevdirektor Tarmo Trei.