Purga ütles saates kultuuritöötajate palgaprobleemidest rääkides, et palkade maksmisel on olemuslik probleem, mis on tema hinnangul mingil hetkel välja mõeldud kultuuritöötaja miinimumpalk.

"Sellel hetkel oli seda vaja, et saada kultuuriministeeriumi eelarvesse juurde lisavahendeid. Tänaseks oleme olukorras, kus miinimumpalk enam ei tööta. Esiteks saavad miinimumi väga vähesed, juhid on teinud head tööd, sest palka saadakse üldjuhul rohkem kui miinimum," lausus minister.

Purga märkis, et fookus [kultuuriasutuste juhtidega kõneledes] nihkus üha rohkem sellele, et ärge andke üldse seda miinimumi, meil on vaja diferentseerimisfondi.

"Aga miinimumi on tarvis tõsta, sest meil on õpetajad, päästjad, politseinikud ees. Ma ütlen, järgmine kord, kui ma lähen [valitsusest kultuuritöötajatele] palka küsima, ma ei küsi miinimumi. Me muudame selle süsteemi ümber, sest sellisel moel kultuuri rahastamine ei tee kedagi õnnelikuks. Jah, ta aitab väheseid ja on toonud leevendust, aga olukorras, kus meil on kohustusi võetud rohkem, [ta ei tööta]," rääkis Purga.

ERR-ile ei soovinud minister oma kava selgitada. "Hetkel midagi kommenteerida veel ei ole, sest erinevad võimalused on kaalumisel," lausus Purga.

Saar: kaob ära kultuuritöötajate jõuõlg

Aastal 2015 kultuuritöötaja miinimumpalka jõuliselt tõstnud toonane kultuuriminister Indrek Saar (SDE) ütles, et väite "miinimpalk ei tööta enam" taust on see, et ministeerium pole piisavalt raha juurde saanud.

"Siis tuleb hakata uusi mõtteid ja vigureid välja mõtlema," sõnas Saar.

Saar meenutas, et kultuuritöötaja palgamiinimumi, millest töötajate tasustamisel joonduda, peeti vajalikuks juba paarkümmend aastat enne tema ametisseasumist.

"See oli selge ja mõistlik samm ja minul õnnestus ka valitsuselt saada raha selleks kätte. Võrreldes keskmise palgaga tõusis kultuuritöötajate palk märkimisväärselt. Kui kellelgi on paremad argumendid raha juurde saada, siis las ta tõestab neid tegudes," sõnas Saar.

"Kui miinimum kaotada, tekib küsimus, millest siis üldse [palgatõusul] lähtutakse. Võidakse küsida, miks palkadeks üldse nii palju raha peab andma. Raha juurde küsimist on poliitiliselt väga kerge ignoreerida, kui pole ette näidata arvutuslikku toetuspunkti," rääkis Saar võimalikest raskustest, mis võivad kultuuriministeeriumil riigieelarvest raha küsimisel tekkida.

Saar märkis, et konkreetse miinimumi kadumisel kaob ära ka töötajate jõuõlg. "Eks asutuste juhid võitlevad edasi oma eelarvete eest, aga palgasaajad, loojad, vaatavad, et raha tuleb küll juurde, aga ei saa aru, kas ka nende palk tõuseb," sõnas Saar.

Samuti pole töötajate koondumine ühise eesmärgi nimel enam nii lihtne, lausus Saar.

Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kõrgharitud ja täiskoormusega töötavate töötajate miinimumpalga nõue kehtestati TALO ja kultuuriministeeriumi leppega 2001. aastal.

2026. aastal tõuseb kultuuritöötaja miinimumpalk 7,5 protsenti ehk 120 euro võrra: 1600 eurolt 1720 euroni.