Kolmapäeval kogunevad Brüsselis 32-liikmelise alliansi kaitseministrid ning üheks keskseks teemaks saab olema küsimus, kas riiklikud reeglid takistavad NATO kõrgeimal sõjaväelisel juhil (SACEUR) õhust tulevatele ohtudele tõhusalt reageerida.

Viimastel nädalatel on kahtlased mehitamata õhusõidukid rikkunud Belgia, Saksamaa, Taani ja Norra õhuruumi; Vene droone on tuvastatud Rumeenia kohal ja alla lastud Poola kohal. Sõjaline allianss oli sunnitud saatma välja hävitajad, kui kolm Vene MiG-31 lennukit viibisid 12 minutit Eesti õhuruumis.

Vastusena on NATO käivitanud uue idatiiva seireprogrammi nimega Eastern Sentry, mille raames suunatakse hävituslennukid ja õhutõrjesüsteemid eesliiniriikidesse.

Kuid Venemaa poolt tulev oht on tõstatanud ka laiema arutelu selle üle, kas alliansi Euroopa vägede ülemjuhatajal, USA kindral Alexus Grynkewichil, on piisavalt selgust selles osas, mida tal on lubatud teha ja mida mitte. Suurt rolli omavad niinimetatud rahvuslikke piiranguid, mida liikmesriigid võivad kehtestada oma vägedele NATO operatsioonides.

"Pole mingi saladus, et mida rohkem on rahvuslikke piiranguid — eriti meie hävituslennukite kasutamisel —, seda raskem on SACEUR-il kiiresti reageerida," ütles USA suursaadik NATO juures Matthew Whitaker enne tippkohtumist. "Need on arutelud, mida me alliansi sees jätkame, et tagada, et seal, kus neid piiranguid saab vähendada, neid ka vähendataks."

Whitaker ütles ka, et Washington ootab NATO liitlastelt kolmapäevasel kohtumisel "suuri" kulutuste lubadusi Ukraina relvaostudeks Ameerika Ühendriikidest.

Avalikult väidab NATO, et alliansil on juba kogu vajalik volitus, et reageerida õhust tulenevatele ohtudele.

"Ma võin teid kinnitada… kui need [Vene] lennukid kujutaksid endast ohtu, suudaksime me teha kõik vajaliku," ütles alliansi juht Mark Rutte esmaspäeval. "Kuni nad ohtu ei kujuta, saadame nad viisakalt meie õhuruumist välja."

Kuid kuigi Grynkewich on "rahul" alliansi liikmete poolt iga missiooni jaoks paika pandud üldiste juhistega ehk jõukasutusreeglitega, on NATO erinevad õhuoperatsioonid "endiselt killustatud mosaiik," ütles üks kõrgetasemeline alliansi diplomaat. 

Kui NATO püüab tugevdada oma integreeritud õhutõrjesüsteeme, siis "SACEUR vajab paindlikkust, ta vajab tegutsemisruumi," ütles diplomaat. "Ja tal on vaja võimalikult palju vabaneda rahvuslikest piirangutest."

Kolmapäevasel kohtumisel hindavad ministrid Eastern Sentry programmi. Pärast Eesti õhuruumis toimunud juhtumit ei ole tuvastatud uusi kinnitatud õhuruumi rikkumisi Venemaa poolt.

Jaanuaris, pärast kahtlasi merekaablite läbilõikamisi, käivitas allianss sarnase algatuse nimega Baltic Sentry, et patrullida Läänemerd — pärast seda vähenes intsidentide arv märgatavalt.

"Kui vaadata Baltic Sentry edu, siis oleme kindlad, et uus Eastern Sentry, kuhu panustavad mitmed liitlased, heidutab Venemaad edasistest õhuruumi rikkumistest," ütles teine kõrgetasemeline NATO diplomaat.

USA ametniku sõnul kavatseb ka Washington tõenäoliselt toetada programmi luureandmete kogumise ja koordineerimisega.

Siiski võib liitlaste õhutõrje tugevdamine vajada ka laiemat mandaati Grynkewichile.

Ajalooliselt on rahvuslikud piirangud takistanud NATO vägede paigutamist teatud paikadesse ning piiranud varade kasutamist teatud eesmärkidel, ütles Oana Lungescu, Royal United Services Institute'i mõttekoja liige ja endine NATO pressiesindaja. Ta rõhutas, et piirangud tegid koordineerimise palju keerulisemaks.

Õhutõrje valdkonnas on oluline "suurem selgus" nende piirangute osas, mis võimaldaksid SACEUR-il vägesid ja võimeid rakendada, lisas Lungescu.

Kaks NATO diplomaat ja üks NATO ametnik ütlesid, et Grynkewich vaatleb paindlikkuse reegleid missioonide puhul ja rahvuslikke piiranguid Eastern Sentry raames, et järk-järgult parandada NATO reageerimisvõimet. Eeldatavasti esitab ta oma ettepanekud liitlastele järgmisel aastal, lisasid diplomaat ja ametnik.

Alliansi idatiiva ja Balti piirkonna õhutõrje tugevdamine nõuab ka uusi investeeringuid ning "hõlmab kihilise andurite võrgustiku ehitamist, mis on integreeritud ühise tehisintellekti toel töötava juhtimissüsteemiga," ütles teine NATO ametnik. Ta lisas, et allianss kasutab Kesk-Euroopat selliste tehnoloogiate katsetusväljana.

Kaitseministrid arutavad tõenäoliselt ka ühisalgatusi Euroopa Liidu ja NATO vahel. Liit juhib mitmeid kaitsealaseid algatusi, sealhulgas oma 150 miljardi euro suurust relvastusele suunatud laenuprogrammi SAFE. Samuti oodatakse, et EL avaldab neljapäeval ulatusliku kaitsestrateegia aastani 2030.

Eelmisel kuul lubas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ehitada "droonimüüri", et kaitsta idatiivariike Venemaa eest.
Kuigi plaan on Euroopa Liidus vastu võetud erinevalt, toetavad NATO liitlased üldjoontes Brüsseli abi droonidega seotud kaitsesüsteemide rahastamisel, ütlesid kaks NATO diplomaat. Kuid see saab toimida vaid juhul, kui liitlased ja Grynkewich säilitavad seadmete ja nende kasutamise täieliku kontrolli, lisasid nad.