Liikmesriikide ministrid kiitsid Luksemburgis toimunud kohtumisel heaks ettepaneku, mille kohaselt lõpetatakse uued Venemaa gaasi impordilepingud alates 2026. aasta jaanuarist, olemasolevad lühiajalised lepingud alates 2026. aasta juunist ning pikaajalised lepingud 2028. aasta jaanuarist.

Seadus ei ole veel lõplik. EL-i riikidel tuleb Euroopa Parlamendiga kokku leppida lõplikud reeglid, samal ajal kui parlament arutab endiselt oma seisukoha üle.

EL soovib järk-järgult lõpetada Venemaalt pärit energiaimport, et võtta riigilt tulud, mida kasutatakse Ukraina-vastase sõja rahastamiseks.

Praegu moodustab Venemaa gaas 12 protsenti EL-i gaasiimportist – enne 2022. aastal alanud täiemahulist sõda Ukrainas oli see 45 protsenti. Mitme Euroopa Liidu liikmesriigid impordivad jätkuvalt Venemaa gaasi, teiste seas Ungari, Prantsusmaa ja Belgia.

Euroopa Komisjon kavandas ettepaneku nii, et see saaks läbi minna hoolimata varasemast vastuseisust Ungari ja Slovakkia poolt. Ettepanek vajas EL-i liikmesriikide "kvalifitseeritud enamuse" toetust ehk vähemalt 55 protsenti häältest – see tähendab, et üks või kaks riiki ei saanud seda blokeerida.

Heakskiidetud kokkulepe võimaldab teatud erandeid merepiirita liikmesriikidele, nagu näiteks Ungari ja Slovakkia.

Slovakkia peaminister Robert Fico kaitses oma vastuseisu gaasi- ja naftaimpordi lõpetamisele ning Venemaa-vastastele sanktsioonidele, mille vastuvõtmiseks on vajalik EL-i liikmesriikide üksmeel.

Eraldi läbirääkimised toimuvad ka EL-i uue Venemaa-vastase sanktsioonipaketi üle, mis keelaks LNG impordi alates 2027. aasta jaanuarist.

EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas ütles esmaspäeval, et uus sanktsioonipakett võib saada heakskiidu juba sel nädalal.