Valimisliitudele läks üle 141 000 hääle ehk ligi 24 protsenti. Parteidest pälvis enim valijate toetust Keskerakond ligi 125 000 hääle ehk 21 protsendiga. Enim volikogusid võitis häälte poolest kolmanda tulemuse teinud Isamaa, mis sai ligi 110 000 häält ehk 18,6 protsendi valijate toetuse. Ligi 60 000 häält said nii Reformierakond kui ka sotsiaaldemokraadid. EKRE-t toetas ligi 50 000 valijat. Parempoolsed võtsid ligi 28 000 häält ja Eesti 200 ligi 10 000 häält.

Poliitikavaatlejate hinnangul oli seekordsetel valimistel tugevalt näha elanike reaktsiooni riigipoliitika tasandil toimuvale.

"Ma arvan, et on õige öelda, et need olid protestivalimised. Kui vaadata seda, mil määral hääletati nii Tallinnas kui üle Eesti opositsioonerakondade poolt ja kuivõrd katastroofilised olid valimistulemused mõlema valitsuserakonna jaoks - nii Reformierakonna kui Eesti 200 jaoks, siis Eesti 200-st saab ilmselt pärast neid valimisi rääkida juba minevikuvormis. See oli ikkagi olulisel määral inimeste signaal, et nad on rahulolematud," sõnas riigikogu liige Raimond Kaljulaid (SDE).

"Vaevalt, et suurem osa valijaid seda endale tunnistab, et valimisotsus on emotsionaalne. See emotsiooniotsus ei ole kunagi ainult kodutänava või mänguplatsi fookusega, vaid kõik see, mida me loeme iga päev meediast, mida me arutame sõpradega - see mõjutab meid. Kui me vaatame üldist fooni, mis on erakondadel olnud, eriti valitsuse suunal ja valitsuse toetus, siis see kahtlemata on mõjutanud," ütles poliitikaekspert Annika Arras.

"Kõige koomilisem on see, et need, kellele avaldati umbusaldust või kellele näidati punast kaarti, need said ka juba enne natuke, aga nüüd nad saavad kindlasti aru, et kogu rahvas mõistab, et nad ei saa oma tööga hakkama, aga tegelikult nad jätkavad samas meloodilises võtmes," lausus endine peaminister Juhan Parts.

Üle-eestilist valimiste võitjate kaarti vaadates domineerivad hall ehk valimisliitude ja sinine ehk Isamaa värv.

"Valimisliidud olid tegelikkuses kombinatsioonis kõige parema tulemuse tegijad. Võib öelda, et kohalik elanik oma kodukohas oli see, kes oli nende valimiste võitja. Isamaa strateegia minna tegema üle-eestilist kampaaniat, mis oli suunatud valitsuse vastu ja vähem rääkida sellest, mis puudutab kohalikke olusid, antud oludes töötas hästi," sõnas Arras.

Võimas tagasitulek, eriti Tallinnas, oli ka Keskerakonnal, millele veel aastake tagasi kuulutati Kõlvarti juhiks jäämisel kehva saatust. Arras peab põhjuseks nii erakonna kõva tööd Tallinna tänavatel kui ka täkkesse tabanud valimissõnumit "ummikust välja".

Kui Reformierakonna kehva tulemust oodati, siis EKRE niivõrd tagasihoidlik esinemine oli mõnevõrra üllatav. Arvata võib, et varem neile antud hääled läksid seekord Isamaale.

"Üks huvitav aspekt on, et EKRE-t on ülivähe üleriigilisel pildil näha, kuigi justkui praegu peaks olema sellistel parempopulistlikel erakondadel ülihea minek: kõik majandusraskused ja kõik mis on, on paljudes riikides sellistele erakondadele taganud küllalt suure toetuse, aga Eestis me seda ei näe," ütles Kaljulaid.

"Mulle tundub, et see toon ja ma räägin ainult toonist. Ma ei hakka minema arutelule konservatismist. See ebasõbralik toon ja prahmerdamine mõistetakse hukka varem või hiljem," lausus Parts.

Kõige põnevamaks võistluseks pidas Arras Tartu viimaste jaoskondade tulemuste ootamist, milles Reformierakonna ja Isamaa eduseis komakohtade võrra kõikus. On märkimisväärne, et Isamaa võit saabus tänu tartlastelt isikumandaadi saanud noorkandidaadile Kris Kärnerile, kes skandaali tõttu astus kuu tagasi küll välja erakonnast, kuid kandideeris siiski Isamaa nimekirjas.

Ebameeldivaks üllatuseks pidas Arras aga Narva tulemust, kus Katri Raigi nimekiri tegi väga suure languse ja valimised võitis Mihhail Stalnuhhini rahvanimekiri.

"Otsus valimisõigus ära võtta Venemaa ja Valgevene kodanikelt mobiliseeris selgelt kõiki teisi venekeelseid valijagruppe, kellel on õigus valida. Ehk välja tulid need, kes võib-olla varem otsustasid, et mis ma ikka valin. See tekitas risti vastupidise reaktsiooni," sõnas Arras.