Varem pole Venemaa võimud nii täpselt selgitanud, kui palju linnas kiirgus vahetult pärast raketikatsetusel toimunud õnnestust tõusis, vähendavad Bloomberg ja Yle ilmateenistuse teadet.

Valge mere kaldal oleva linna kaheksast mõõtejaamast kuues oli 8. augusti keskpäeval gammakiirguse tase tavapärasest (0,11 mikrosiivertit tunnis) neli kuni kuusteist korda kõrgem. Näiteks üks mõõtejaam näitas 1,78 mikrosiivertit tunnis. Kiirgustase hakkas pärast tõusu koheselt langema ning kella 14.30 seisuga oli Severodvinski kiirgusfoon normaliseerunud.

Tegemist ei ole iseenesest ohtliku tasemega, sest näiteks Maailma Tuumaassotsiatsiooni (WNA) andmetel saab inimene ühe tunni pikkusel lennureisil 3-4 mikrosiivertit. Küll aga viitavad mõõteandmed erakordsele intsidendile linna lähistel.

Praeguste andmete kohaselt oli Arhangelski oblastis asuval sõjalisel objektil toimunud plahvatuse näol tegu ebaõnnestunud raketikatsetusega, mille käigus lõhkes väikesemõõduline tuumareaktor, mida Vene relvajõud soovivad hakata kasutama tiibraketi mootorina.

Severodvinski lähistel Valgel merel juhtunud õnnetuses hukkus viis teadlast uurimisinstituudist, mis tegeleb radioaktiivseid materjale kasutavate väikesemõõduliste energiaallikate loomisega Vene kaitseministeeriumile ja ka tsiviilotstarbeks, ütles Ülevenemaalise teadusliku eksperimentaalse füüsika uurimisinstituudi teadusdirektor Vjatšeslav Solovjov esmaspäeval kohalikule telejaamale. Varasemalt ei olnud Venemaa võimud tunnistanud, et plahvatus oli seotud tuumaenergia toitega tiibraketi katsetusega.

Hukkunud mehed, kelle matused toimuvad esmaspäeval Moskvas, olid rahvuskangelased ja "Venemaa föderaalse tuumakeskuse eliit", ütles instituudi direktor Valentin Kostjukov Sarovi linna ametlikul veebisaidil avaldatud videos. Sarov on Moskvast 400 kilomeetri kaugusel idas paiknev ülimalt turvatud linn, kus instituut asub.

Plahvatus toimus 8. augustil Valgel merel põhjapolaarjoone lähistel paikneval katseplatvormil, kui testiti "isotoope kasutava energiaallikaga" raketti, teatas Venemaa riiklik tuumaenergia kompanii Rosatom nädalavahetusel. Vene kaitseministeerium oli algselt teatanud kahest hukkunust, kes kaotasid elu vedelkütusel töötava raketimootori katsetamisel. Kaitseministeerium ei maininud oma teates tuumakütust.

Plahvatus põhjustas lühiajaliselt radioaktiivse kiirguse taseme tõusu lähedalasuvas Severodvinski sadamalinnas. Sellekohane teade eemaldati hiljem Severodvinski linna ametlikult kodulehelt. Vene relvajõud kinnitasid, et radiatsioonitase on normaalne, kuid keeldusid õnnetuse kohta detaile jagamast.

Teade plahvatusest tõi ümberkaudsetes asulates kaasa selle, et inimesed asusid massiliselt joodi ostma, mis peaks ära hoidma kilpnäärme kahjustamise radiatsiooni tõttu.

Norra teatas õnnetuse järel, et tugevdab radiatsioonitaseme jälgimist, kuid lisas, et ei ole avastanud midagi ebanormaalset.

Vene meedia on spekuleerinud, et katsetuses hävinud rakett oli tuumareaktoriga tiibrakett 9M730 Burevestnik (NATO klassifikatsiooni järgi SSC-X-9 Skyfall), mida Vene president tutvustas maailmale mullu märtsis peetud aastakõne ajal näidatud lühikese animatsiooniga. Venemaa on raketi kohta öelnud, et sel oleks praktiliselt piiramatu lennu-ulatus ning see annaks riigile strateegilise ülekaalu oma vastaste ees.

Tegemist oli eelmisel nädalal juba teise korraga, kui relvajõudude objektil suurem tulekahju puhkeb. Esmaspäeval puhkes plahvatusi kaasa toonud põleng Krasnojarski krais Atšinski rajoonis asuvas laskemoonalaos. Hukkus üks ja arstiabi vajas 13 inimest. Lisaks tuli lähipiirkonnast evakueerida kõik elanikud.

Juuli alguses aga toimus põleng ja õnnetus salajase tuumaallveelaevaga ning tookord hukkus 14 mereväelast. Mitmed analüütikud märkisid tookord, et allveelaeva juhtum meenutab Tšernobõli-aegset teavitustööd.

15. detsembril 2015 kukkus Njonoksast välja lastud tiibrakett Sopka külas elumajale. Meedia andmetel purunes neli korterit. Vene kaitseministeerium pisendas toona õnnetuse tagajärgi.

Juulis avalikkuse ette jõudnud Lääne teadlaste uuring on märkinud, et ülemöödunud aasta sügisel suure osa Kesk- ja Ida-Euroopast katnud kergelt radioaktiivne pilv pärines tõenäoliselt Uuralite lõunaosas asuvast Majaki keemiakombinaadist. Ka sellel teemal on Venemaa võimudele heidetud ette salatsemist.