Venemaal leiti plahvatuse järel proovidest radioaktiivseid isotoope ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Njonoksa sõjaväeosa juures 2018. aastal.
Njonoksa sõjaväeosa juures 2018. aastal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Vene ilma- ja keskkonnaseire amet Rosgidromet teatas esmaspäeval, et pärast Severodvinski lähedal asuval polügoonil aset leidnud plahvatust põhjustas ajutise kiirgusfooni tõusu inertsete radioaktiivsete gaaside - baariumi, strontsiumi ja lantaani - isotoopide pilv.

Piirkonna jaamad seirasid kiirgusolukorda Arhangelski oblastis 8.-23. augustini pärast Valgel merel kaitseministeeriumi katseplatvormil aset leidnud plahvatust. Praeguseks on kiirgus langenud tavalisele tasemele ja kõnealused isotoobid lagunenud, edastas seireamet. 

Sõltumatu uudisteportaali AtomInfo.ru toimetaja Aleksandr Uvarov ütles, et isotoobid ei kujuta endast elanikkonnale ohtu. 

8. augustil teatas Vene kaitseministeerium inimohvritega õnnetusest Njonoksa katsepolügoonil, kus katsetati tuumakütusega raketti ning ümbruskonnas suurenes ajutiselt radiatsioonitase, mis langes pärast tõusu 2,5 tunni jooksul tavatasemele. Plahvatuses sai surma viis teadlast, kuid Vene võimud ei tunnistanud mitu päeva, et plahvatusega oli seotud tuumamaterjal. Lisaks hukkus kaks kaitseministeeriumi eksperti. 

Vene tuumaagentuur Rosatom teatas, et õnnetuses hukkunud spetsialistid töötasid välja "uusi relvi ja raketi isotoopset energiaallikat". 

Norra tuumaohutusamet teatas, et tuvastas plahvatuse järel Venemaaga piirneval alal väikeses koguses radioaktiivse joodi osakesi, kuid ei osanud öelda, kas need olid seotud õnnetusega. 

Vene võimud on kinnitanud, et vigastatuid ravinud arsti lihaskoes on leitud jälgi radioaktiivsest tseesiumi isotoobist tseesium-137, kuid eitavad selle seotust õnnetusega.  

Vene võimud on toimunu kohta esitanud mitu selgitust ning hulga vastukäivat infot. See aga hoogustab spekulatsioone selle kohta, mis polügoonil tegelikult juhtus ning missugune relv plahvatas.

Vene kaitseministeeriumi sõnul plahvatas raketimootor ning sellest kiirgust õhku ei paiskunud. Kõrvalasuva Severodvinski linna ametnikud aga teatasid kiirguse lühikesest ja järsust tõusust. Vastukäivad teated tuletasid inimestele meelde nõukogude võimude katseid mätsida kinni Tšornobõli tuumajaama plahvatust 1986. aastal.

Ekspertide hinnangul oli plahvatus seotud tuumajõul liikuva tiibraketiga 9M730 Burevestnik, mida NATO-s tuntakse nime all SSC-X-9 Skyfall. Raketti on varem sel aastal maininud ka Vene president Vladimir Putin.

Njonoksa haldusringkonnas asuv Vene mereväe keskkatsepolügoon on Vene all- ja pealveelaevade relvastuses kasutatavate ballistiliste rakettide peamine katsetamispaik.

Moskvast umbes 1000 kilomeetrit põhjas asuvat Njonoksa polügooni kasutatakse alates 1954. aastast ja Nõukogude Liit katsetas polügoonil oma tuumaarsenali. 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: