Selle vastuvõtmise poolt hääletasid opositsioonifraktsioonide ja koalitsioonist Roheliste ja Talurahva Liidu saadikud.

Istanbuli konventsioonist väljaastumise eelnõu esitas opositsioonierakond Läti Ennekõike ja seda toetasid ka teised opositsiooniparteid – Rahvuslik Liit, Ühendatud Nimekiri ja Stabiilsus – ning valitsusse kuuluva Roheliste ja Talurahva Liidu fraktsiooni saadikud. Koalitsioonierakonnad Uus Ühtsus ja Progressiivsed olid konventsioonist väljaastumise ettepanekule vastu ning hääletasid eelnõu vastu.

Eelnõu võeti vastu häältega 56 poolt ja 32 vastu. Kaks sõltumatut saadikut jäid erapooletuks. Arutelu eelnõu üle venis neljapäeval enam kui 13 tunnile.

Eelnõu võeti vastu kiirmenetluse korras, kuid kuna selle kiireloomulisust ei toetanud vähemalt kaks kolmandikku parlamendist, võib president otsustada jätta seadus väljakuulutamata ning saata see seimile uuesti läbivaatamiseks.

Seaduseelnõu teisele lugemisele esitati 17 muudatusettepanekut, millest seimi väliskomisjon lükkas kolmapäeval kõik tagasi. Ettepanekud esitasid Uue Ühtsuse ja Progressiivsete saadikud – need on ainsad erakonnad parlamendis, mis konventsioonist väljaastumist ei toeta.

Kolmapäeva õhtul protestis seimi hoone ees umbes 5000 inimest Läti võimaliku konventsioonist väljaastumise vastu.

Esimesel lugemisel hääletas väljaastumise poolt 52 saadikut opositsioonierakondadest ning Roheliste ja Talurahva Liidust.

Lätis jõustus Istanbuli konventsioon mullu 1. mail. See on rahvusvaheline leping, mis nõuab osalisriikidelt sidusate poliitikate väljatöötamist, et paremini kaitsta naisi igasuguse vägivalla eest ning naisi ja mehi perevägivalla eest. Meetmete hulka kuuluvad ohvritele igakülgse abi ja kaitse pakkumine, kriisikeskused, ööpäevaringne kriisitelefon, spetsialiseeritud tugikeskused seksuaalvägivalla ohvritele ning kaitse ja tugi vägivalla tunnistajaks olnud lastele.