Aastaid on valitsused lubanud neljarajalisi maanteid ja kiirronge, aga riigikontrolli audit näitab, et raha pole isegi teede korrashoiuks.

 Stuudios on riigikontrolör Janar Holm.

"Need plaanid, mis meil olnud on, neid Eesti täita ei suuda ja seda me välja tõime," ütles Holm.

"Suurimad mured on seotud teede seisukorra säilitamisega või Rail Balticu ehitamisega. Samuti kruusakattega teede asfalteerimisega. Kõigis nendes valdkondades on edasiminekut olnud, aga eesmärk on ambitsioonikas ja eesmärgi saavutamine maksab kõigis väljatoodud lõikudes umbes 1,35 miljardit seda raha, mida meil veel ei ole," lausus Holm.

Laiemalt Eesti strateegilisest planeerimisest rääkides ütles Holm, et mitmete plaanide puhul on olnud selge, et võetud ambitsioone polegi võimalik täita.

"Miks arengukava on oluline? Lubadus, millel katet ei ole, võib tekitada inimeses võõrandumist. On oluline, et riik oma lubadusi peaks. Teine asi on see, et plaane on vaja, aga pole lühikest plaani, mida teha ja olulisi valikuid ei julgeta teha," rääkis Holm.

Holm ütles, et raske on olla valitsus, kes tõmbab ambitsiooni alla, aga inimesed saavad tegelikult aru, et Eesti paneb palju raha kaitsesse ja mujale nii palju enam ei jagu.

Holm sõnas, et Eestit ootab järgmistel aastatel ees suur eelarvedefitsiit, mis tähendab, et õpetajate ja päästjate palkasid on keeruline välja maksta.

Holm ei usu, et see, et Euroopa Liidule lubatud mahus põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine ei õnnestunud, tooks Eestile kaela trahvid. "Meid päästab see, et kõik riigid on hädas," ütles ta.

Vähemalt 300 miljonit eurot on puudu selleks, et ehitada 2030. aasta lõpuks nõuetele vastavaks põhivõrgu maanteed. Vähemalt 300 miljonit eurot on perioodil 2026–2029 puudu ka selleks, et säilitada riigiteede seisukord tasemel "hea".

"Me tegeleme praegu sellega, et teede kvaliteet ei halveneks. Kui õigel ajal ei paranda, siis läheb sinna edaspidi veel rohkem raha. Meil läheks igal aastal lähimatel aastatel vaja 213 miljonit eurot, aga sellest on 80 miljonit eurot puudu," sõnas Holm.

2024. aasta paistis silma viimase kümnendi ühe suurima liiklussurmade arvuga.

Liikluses hukkunute kõrget määra kommenteeris Holm, et asi on teede olukorras, kuid nentis, et on ka liikluskultuuri probleemid.

"Otsuste tegemises oleme hangunud. On ju räägitud siin keskmise kiiruse mõõtmisest. Seda on transpordiameti spetsialistid pidanud heaks meetmeks. Või veapunktisüsteemist, aga need meetmed pole olnud poliitiliselt vastuvõetavad. Selge, siis tuleb ausalt öelda, mis on selle tagajärg. Või siis teha midagi muud rohkem ja paremini, mitte jääda ootama. Kui pole poliitilist toetust mõnel lahendusel, tuleb leida teine tee," lausus Holm.

Rail Balticust rääkides ütles Holm, et Lätil on puudu palju rohkem raha kui Eestil. "Seal käib rohkem süüdlaste otsimine. Sellest tuleb tõsiselt lätlastega rääkida," lausus Holm.